NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Janis Rozentāls. Elutants

Janis Rozentāls (1866–1916) oli 19.–20. sajandi vahetuse populaarseim ja mitmekülgseim läti kunstnik, kelle looming alates argistest rahvaelu stseenidest kuni sümbolistlike visioonideni tuuakse esmakordselt Eesti vaatajani suurel ülevaatenäitusel, kus ajastu vaim sulandub kunstniku elutantsuga. Näitus toimub koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga ja on korraldatud kunstniku 155. sünniaastapäeva puhul
LOE EDASI
LOE EDASI

Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst

Eesti esimesel Vana-Egiptuse kunsti suurnäitusel on eksponeeritud tuhandete aastate vanused esemed ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist – Museo Egiziost (Egiptuse Muuseum) Torinos Itaalias. Samal ajal Kumu kunstimuuseumis toimuva näitusega on Egiptuse Muuseumi aarded eksponeeritud ka Amos Rexi kunstimuuseumis Helsingis. Kolme muuseumi mastaapne ühisprojekt on ainukordne võimalus avastada Vana-Egiptuse muistset maailma…
LOE EDASI

Ado Vabbe. Wunderbar

Ado Vabbe (1892–1961) seni suurim ülevaatenäitus tutvustab kunstniku eripalgelisi loomeetappe neis esile kerkivate teemade kaudu. Vabbet tuntakse ennekõike tema nooruspõlve avangardse loomingu kaudu, mis oli pidevas muutumises ja mille tõstsid 1920. aastatel Eesti alles kujunemisjärgus kunstimaailma tippu kirjandusrühmituse Siuru liikmed, kellest paljude raamatuid ta ka illustreeris. Kirjanik August Gailit nimetas…
LOE EDASI

Flo Kasearu. Eriolukord

2020. aasta kevadel lahvatanud koroonaviiruse pandeemia viis igal pool maailmas senise elukorralduse kriisi: lisaks mastaapsetele liikumispiirangutele suleti pea kõikjal ka avalikud asutused (koolid, teatrid, kunstimuuseumid jmt). Planeeritud näitusetegevus peatus ka Kumu kaasaegse kunsti galeriis – suletus publikule tekitas aga uusi mõtteid ja suunas otsima alternatiive.
LOE EDASI

Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus

Ando Keskküla (1950–2008) loomingus võib alates selle kõige varasematest faasidest täheldada kaht juhtmotiivi, mis näivad teda jälitavat, moodustades nii tema kunsti põhilised poolused. Ühest küljest on küsimus asjade, tehiskeskkonna ja uute tehnoloogiate mõjus meie tegelikkustajule, mida käesoleva näituse kontekstis nimetatakse tehnodeeliaks. Tehnoloogia ja psühhedeelia mõiste loomingulisel ühendamisel saadud termin võiks…
LOE EDASI

Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni

Püsiekspositsiooni ruume kolmandal korrusel täidab varasem eesti kunsti klassika 18. sajandist kuni Teise maailmasõja lõpuni. Liikudes ühelt teemalt teisele, anonüümse baltisaksa portretisti teose juurest Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni, üle Eesti Kunstnikkude Ryhma Pallase koolkonnakunstnikeni, avanevad eesti kunsti loo taustal ka kogu Euroopale iseloomulikud arengud ja kultuuriprotsessid.
LOE EDASI

Vello Vinn. Vastupeegeldused

Vello Vinna (1939) isikupärane kujundimaailm põhineb graafika meisterlikul valdamisel, peenel detailikäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Vinna retrospektiiv annab ülevaate tema loomingu mõjust Eesti visuaalkultuurile. Näitus loob dialoogi ka nüüdisaja kunstnike teostega.
LOE EDASI

Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)

Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga. Nõukogude võimu arusaam kunsti ja kunstnike rollist ühiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid sõjaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate…
LOE EDASI

Vallutaja pilk. Lisa Reihana

Lisa Reihana teose laiendusena demonstreerib näitus kolonialistlike stereotüüpide mõju ja laia levikut Baltimaades, tuues välja rohke koloniaalse materjali Eesti muuseumides, baltisaksa maadeavastajate retkede illustratsioonid ning Vene impeeriumi rahvaste, sealhulgas eestlaste visuaalsed kujutised.
LOE EDASI

Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen. Sisse, sisse – uks on lahti.

Näituse pealkiri pärineb Eesti legendaarse teleseriaali „Õnne 13“ tegelaselt kingsepp Johanneselt ‒ klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Selline usaldus tundmatu suhtes on midagi, mis mõjub aastaid pärast teleklassika kullafondiks muutumist ootamatult päevakajaliselt ja poliitilise seisukohavõtuna, väärides just sellisena meelde tuletamist. Kumu…
LOE EDASI

Silvia Jõgever ja Kadi Estland

Kahe eri põlvkonna kunstniku loomingu kokkutoomise kaudu kõnetab näitus kaasajal aktuaalseid naisküsimusi. Absurdi ja empaatia märksõnade abil vaadeldakse naist ühelt poolt ühiskondlike hoobade, teisalt eluliste ja süngete lugude taustal.Kuraator Eda Tuulberg.
LOE EDASI

Maire Männik. Eesti legend Pariisis

Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli…
LOE EDASI

Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard

Vene avangardismi ja konstruktivismi ühe tuntuima kunstniku Gustav Klucise (1895–1938) näitus. See on tema esimene isikunäitus Eestis, mis kajastab loomingulist arengut, töövõtteid ning teoreetilisi seisukohti.
LOE EDASI

Eesti Kunstimuuseum 100. Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik

Kuraator Eha Komissarov kutsus näitusel osalema 25 eesti ja rahvusvahelist kunstnikku, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana.
LOE EDASI