Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard

Lätis sündinud Klucis sattus Venemaale 1915. aastal tsaariarmee koosseisus ning otsustas Läti küttide liikmena pärast Oktoobrirevolutsiooni sinna jäädagi. Kodumaale ei naasnud ta enam kunagi ning tema Läti päritolu on siiani üsna vähetuntud fakt. Klucis õppis aastatel 1918–1921 mõjukas kunstikoolis VHUTEMAS Kazimir Malevichi ning Antoine Pevsneri juhendamisel ning arendas varakult välja eksperimenteeriva ning tehniliselt visionäärse käekirja.

Et konstruktivistlik kunst pidi töötama ühiskonna hüvanguks ning ka Klucisele oli sotsialismi ülesehitus oluline, otsustas ta pühendada oma elu Nõukogude Liidu teenimisele loomingu kaudu. Teda võib pidada fotomontaaži pioneeriks, samuti on suur tema mõju kaasaegsele graafilisele disainile: Klucis taipas varakult massikommunikatsiooni põhimõtteid ning mehhanisme, arendades välja visuaalselt mõjuva agitpropi. Klucis nägi kaasaegset tehnoloogiat võimalusena sünteesida erinevaid kunstivorme ning lõhkuda ranged piirid visuaalkultuuri, disaini ja arhitektuuri vahel. Pea kahekümne loominguliselt aktiivse aasta jooksul läbis Klucise looming totalitaarsele režiimile omased manipulatiivsed etapid: esmalt sai ta nautida illusoorsest loomevabadust uue riigi ülesehitamise käigus. Ametlikule tunnustusele järgnes avangardismi allasurumine riigis ning hoolimata võimujaatavast tegevusest elukaotamine 1938. aasta Stalini puhastuslaines.

Näitusel eksponeeritakse töid alates varastest konstruktivistlikest eksperimentidest elu lõpuni. Muuhulgas tulevad eksponeerimisele 1919. aasta „Dünaamiline linn“, Spartakiaadi-seeria, kuulsad poliitplakatid ning ainulaadne, Klucise autorijooniste põhjal rekonstrueeritud kolmemõõtmeline objekt.