Kunstilood

Igal aastal kajastab NOBA Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate lõpunäitusi, pakkudes võimalust tutvuda regiooni juhtivates kunstiakadeemiates kujuneva kunstiloominguga.

Kui Eesti kunstituru aastakäibeks hinnatakse ligikaudu 18–20 miljonit eurot, siis oksjonid moodustavad sellest märkimisväärse osa. Selle kevade oksjonid tõid tänavu kokku ligi 3 miljoni euro eest kunstimüüke, kuid rekordmüükidest kõnekam on vaadata, milliste kunstnike ümber koondub Eesti kunstiturul raha, tähelepanu ja usaldus. Oksjonid annavad hea ülevaate Eesti kunstiturust ning selle…

Lasnamäe paviljoni Kevadnäituse autorid esitavad väljakutse harjumuspärasele arusaamale loodusest kui millestki välisest ja staatilisest. Nende töödes hääbub piir kultuuri ja looduse vahel, andes teed terviklikule väljale, kus kividel, taimedel ja materjalidel on oma hääl, ajalugu ja toime. Avaneb „rohkem-kui-inimene” (more-than-human)* perspektiiv, milles maastik ei ole pelgalt taust või dekoratsioon, vaid…

Birgit Kaleva näitus "(eikellegi) nr. 1 fänn" seob kokku fännikultuuri, eneseimetluse(armastuse) ja noore inimese identiteedi kujunemise läbi aastate. Näituses on koos kunstniku foto- ja videoteosed ning tema lapse- ja nooruspõlve esemed, mis peegeldavad nii tema päriselu kui ka kunstiliselt loodud maailma.

„Inimesel on õigus oma eluloole. Kui oled teinud valesid valikuid, ei pea neid mulla alla matma – samamoodi ei tohi matta eellaste valikuid, sest siis me salgame iseennast,“ rääkis lavastaja ja mälusepingu meister Merle Karusoo. Tema jaoks ei ole mälu pelk emotsioonide kogum, vaid faktiline teadmine sündmuste ahelast, mis on meid…

Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitus 2026 asetab vaataja hargnevate ja põimuvate seoste keskele, küsides: mis on see, mis meid päriselt koos hoiab? Need teosed ei piirdu üksikute kujunditega, vaid keskenduvad seostele, mis vormivad inimese ja looduse, keha ja keskkonna ning nähtava ja nähtamatu vahelise ühisosa. Selles lakkamatus ühendatuse maatriksis ei otsita…

Jätkame Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitus 2026 teoste käsitlemist Hobusepea galeriis, keskendudes seekord mitte niivõrd kujutatud motiividele, vaid sellele, kuidas ka materjal ja protsess kujundavad teose tähendust. Kunstiteose puhul ei ole oluline ainult see, mida kujutatakse, vaid ka see, kuidas. Tehnika ei ole pelgalt vahend, vaid osa tähendusest —  see määrab,…

Loodusmotiiv on kunstis olnud läbi aegade üks kesksemaid — viis kujutada maailma, aga ka viis seda mõtestada. Maastik ei ole olnud pelgalt kujutis nähtavast, vaid sageli ka vahend, mille kaudu on otsitud vastuseid inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhtele, ajale, muutumisele ja olemisele.

Sügisel möödus 20 aastat kunstnike saabumisest Vana-Kalamaja 46 hoonesse. 2005 asutati C.n.O.P.T. kunstikommuun ja galerii maja alumisel korrusel, hiljem jätkas ülemisel korrusel tegevust galerii Metropol 6 m2, mis omakorda on laienenud Metropol Kapi, Vedeliku Salongi ja muude lisaruumide võrra. Inimesed on aastate jooksul mõnevõrra vahetunud, koht ja galerii on jäänud.

Tänavune Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Kevadnäitus 2026“ on senisest ulatuslikum ja toimub samaaegselt mitmes näitusepaigas. Kevadnäitus on traditsiooniline Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mis pakub värske ja mitmekesise läbilõike ning toob kokku eri põlvkondade ja loomevaldkondade kunstnikud.

2025. aasta AkzoNobel kunstipreemia laureaat on Marje Üksine isikunäitusega "Maalides vabaks". AkzoNobel Kunstipreemia lähtub ideest "Värv kui kunst". Preemia eesmärk on tunnustada kunstnikku Eesti kunstimaastiku rikastamise eest värvikasutuse aspektist lähtuvalt. Preemia suuruseks on 6000 eurot.

Kristi Kangilaski on kunstnik, kes armastab värvi, loomi ja inimesi ning loob kooslusi, mis nihestavad harjumuspärase reaalsuse piire. Veebruari lõpuni on Viljandis Rüki galeriis avatud tema näitus “Nii, nagu tunne on / However It Feels”, mis annab hea põhjuse vaadata tema loomingut lähemalt ja avada maalide kaudu tema kujundimaailma loogikat.…