Hiljuti avas Sandra Jõgeva kahest väljapanekust koosneva ühendnäituse «20 aastat hiljem», mis loob silla mineviku ja oleviku vahel ning tähistab autori loomingulist kulgemist maalikunstist multidistsiplinaarsele väljale. Näitus on Solarise galeriis ja Fahle galeriis avatud uue aasta 10. jaanuarini.
Kunstilood
Alates 21. detsembrist avab Tallinna vanalinnas uksed ajutine kunstiruum - 1. märtsi galerii. Näituseprogrammi juhatab sisse Art Nõukase ekraanisäästja “isolation is the simplest method of modifying the internal processing of humans”.
Tormiline 2020. aasta algus ei jätnud ühtki kultuurivaldkonnas tegutsejat puutumata. Mõningate jaoks oli järsk seisak kui uus võimalus rahulikuks loometööks, teiste jaoks tõid aga suletud uksed kaasa ebakindlust ja ängi. Võrreldes kevadega on kultuurisektoril sügisel olnud paremad ajad – muuseumid ja näitusesaalid on avatud ning teatrid ja kinod saavad tervisenõuete…
„Ma ei osta Tesla aktsiaid, ma ostan pigem Allikut,“ resümeerib kunstnik ja kuraator Sandra Jõgeva. „Kunst on kindlasti emotsionaalne investeering,“ sekundeerib galerist Kristiina Radevall. Neid kahte daami seob käesoleva loo kontekstis omakorda Malle Leis, kelle teoste hiljutised rekordilised oksjonitulemused ongi seemneks alljärgnevale mõttevahetusele kunstiinvesteeringute teemal.
Pärnu linnagaleriis tervitab meid mütoloogiliste olendite reinkarnatsioon apokalüptilistel väljadel. Karvased ja sulelised apokalüptilised tegelased, interaktiivsed tehisloomakesed, Walt Disney Donald Duck hoidmas lehvivat Ameerika lippu või Jeesus Kristuse sümbol USA propagandamasina ees - Anonymous Boh ja Devil Girl uus maailmakord väärib Pärnusse sõitu.
Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkurss toimub sel aastal juba viiendat korda. Sel aastal võtiab rahvusvahelisest konkrussist osa 14 noort Eesti kunstnikku ning kuni 20. detsembrini võistelvad nad publikupreemia nimel. Oma lemmikteosele saab anda hääle konkursi veebilehel NBYAA.eu, kus on üleval kõik võistlustules osalevad pea 300 tööd 77 kunstnikult…
Võltsitud valimistulemustest ajendatud Valgevene massimeeleavalduste algusest on möödunud enam kui sada päeva ja olukord on jätkuvalt pingeline. Fotografiska Tallinna erinäitus „Valgevene tulevik naiste väega“ toob vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ei ole loobunud unistamast paremast riigist.
Sel suvel ülipopulaarseks osutunud tänavakunstnik Edward von Lõnguse ülevaatenäitust „Viimsepäeva katedraal“ võib vaadata nüüd virtuaaltuurina, mis annab näitusele hüperreaalse mõõtme. Virtuaaltuuri esitletakse Edward von Lõnguse pop-up väljapanekul kuni 8.novembrini Solaris keskuses, kus VR-prillide abil saab teha ka hüppe virtuaalreaalsusesse.
Sel aastal pälvis omanäolise kontseptuaalse maalikeele pühendunud viljelemise eest Konrad Mäe nimelise medali ja rahalise preemia maalikunstnik Mall Paris.
Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisematest autoritest. Oma loomingus ei ole ta piirdunud vaid graafikaga vaid olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Samuti on taläbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris.
Äsja esilinastus Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm on eesti kunstilegendist Ülo Soosterist, kelle loomingut võib pidada sürrealismi alguseks Eestis.
Katrin Piile maalid ja joonistused kõnelevad jõuliselt, neid iseloomustab maaliline ja emotsionaalne hüperrealism, detailitäpsus, suur töömaht ja dramaatilisus. Juba mõnede nädalate pärast tema loomingut lähemalt vaadata Draakoni galeriis, kus avatakse tema isikunäitus.
“Kunsti objekt, nagu iga teinegi toode, loob kunstilist ja ilu nautivat publikut. Seega ei toodeta tootmisahelas üksnes objekti indiviidi jaoks, vaid ka indiviidi objekti jaoks.” Sellise dialektilise materialismi ehk igavese esemelise vastastikmõju võtmes näeb kaunite kunstide vilju Karl Marx, kelle tsitaat sobinuks minu hinnangul saatma ka möödunud nädalavahetusel toimunud konverentsi…
Uno Roosvalti tähtteosed 1970ndatest, figuratiivsed maalid “Äärelinnas” ja ”Pastoraalne” ning südamlik “Aias” koos koeraportreega leidsid endale väärika kodu endises vabariigiaegses koolimajas. Pika ajalooga palkmaja on tunda saanud sõda ning lisaks õppehoonele täitnud teisigi funktsioone, enne kui aastateks tühjalt seisma jäi. Alljärgnevalt avame nii nimetatud teoste kui nende uue elupaiga ümbersünni…
Vilmar Toomi seos kunstiga on võrreldes varasemate persoonilugude kangelastega veidi teistsugune – ta ei maali ega vooli, ei kavanda ega kujunda, ei kollektsioneeri ega eksponeeri, vaid veab ettevõtet Libereco, mis viib teoseid ühest punktist teise. Kuidas üks teos oma reisi alustab ja lõpetab ning mida selle juures silmas pidada, sellest…