fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Äsja esilinastus Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm on eesti kunstilegendist Ülo Soosterist, kelle loomingut võib pidada sürrealismi alguseks Eestis.

Aastal 1924 Hiiumaal sündinud Sooster alustas oma õpinguid Tartus Pallases 1943. Mõned aastad hiljem, 1949. aastal mõisteti ta nõukogudevastase tegevuse eest kümneks aastaks Karaganda Dolinka vangilaagrisse. Sooster naasis pärast vabanemist 1956. aastal küll Eestisse, kuid selgus, et siin ei ole tal kohta ei tööks ega eluks. Nii kolis hinnatud kunstnik peagi abikaasa Lidiaga Moskvasse, kus temast sai vene avangardi teise laine tuntumaid esindajaid. Ametlikult oli ta graafik, teadusliku ulme illustraator, mitteametlikult eksperimentaalmaali meister, esimene nõukogude sürrealist, kelle isiklik metafüüsika peegeldus tema stiilis.

Oma loometeed alustas Sooster Tartu maalikoolkonnast ja prantsuse impressionismist, kuid jõudis jõudis sürrealismi ja abstraktsionismi ning 1960ndatel žanride piirid hajusid. Kunstniku lemmikmotiivid on kadakad, kalad, munad, mis on mitmeti vaadeldavad. Sürrealistlikus esteetikas põimub reaalne salapärase ja nägemuslikuga. Kadakate, samuti rannamotiivide kordumine on nagu korduv unenägu, unelm – koduigatsus, valu. Omapärane reljeefne värvifaktuur annab ka struktuuri, lisades seega veel ühe mõõtme.

Värvilised kadakad. 1966

Kunstniku vast kõige tuntum teos “Huuled” (1964), mis pidi  küll kunstniku enda sõnul algselt vihmausse kujutama.

Muna on Soosteri teoste tuntuim kujund. “Punane Muna”, 1963.

Eha Komissarov: „Soosteri mitmed joonistused ja maalid ilmestavad eesti kunstimaastikku seninähtamatute pööretega. Tänu temale võime sürrealismi alguseks Eestis lugeda 1950. aastate algust, sest laagris sündisid esimesed sürrealistlikele kujunditele rajatud erootilised kompositsioonid. Tänu Soosterile on nüüd meie kunstis kajastatud vangilaagrite temaatika. Soosteri dialoog Picassoga 1950ndate teisel poolel on üks põnevamaid, mida eesti kunstis võib leida. Sajad ja sajad joonistused süvendavad vormiotsingute ja abstraktsionismi peatükki eesti kunstis. Sooster on esimene mehe ja naise teema järjekindel uurija ning kajastaja eesti kunstis. Sooster on Magritte`i ja Ernsti pärandi tutvustaja, saades nendelt tõukeid oma pildimaailma konstrueerimiseks. Soosteri loomismeetod on hinnaline teeviit kontseptualistliku kunstisuuna kujunemisele Moskva kunstimaailmas.

Dokumentaalfilm „Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes“ linastub kinos Artis.

Allikad: efis.ee, pallasart.ee