Tartu Kunstimajas on avatud traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mis seekord kannab pealkirja „Köielkõndija” ja mille kujundajaks on Eveli Varik.

Näitus tegeleb maailmalõpustsenaarimite ning nende käsitlemisega mängufilmides. Kuraator on Kaisa Maasik.

Näitus tegeleb kunstniku elus olulist rolli mängivate meesfiguuridega.

Muusikuna kirjeldab Maidla oma näituseid kui albumeid. Nii nagu muusikas suisa eeldatakse, et albumist albumisse toimub looja laadis muutus, nii iseloomustab ka seekordset absurdihõngulise lausungina pealkirjastatud näitust „Mõtete sünni viimse jonni kevadel” uue instrumendi mängutoomine. Fotograafiast Maidla loomingus on lõplikult graafika saanud. Keemiliste fotoprotsesside tagajärjel sündinud jooned on asendunud linoollõigetega. 

Näitus on argise reaalsusega dialoogi astuv fiktsioon, tulevikku tunnetav poeetiline ja esteetiline jutustus. Lähenemine on spekulatiivne, mitmeti interpreteeritav ja määratlemata, lahtise lõpptulemusega.

Maris Paali „Iiveldus” valiti kevadel välja konkursile laekunud üheksa projekti hulgast. Näitus koosneb maalidest ja interaktiivsest installatsioonist. Galeriis vastandatakse segatehnikas pastelsed, magusatoonilised teosed ebameeldivate visuaalidega nii maalides kui installatsioonis.

Näitusel eksponeeritakse Maasiku viimaste aastate kolme olulisemat fotoseeriat.„Geomeetria ja metafüüsika”, „Limen” ja „Pusad”. Kõiki pilte näidatakse Tartus esmakordselt, seejuures on „Pusade” seeria koostatud spetsiaalselt selle näituse jaoks kasutades palju varem avaldamata materjali. Seeriad seob üheks tervikuks Elnara Taidre tekst „Omaruumid”.

„Meelespea” on mõtlik multimeedia installatsioon, mis räägib sügavalt isikliku loo kahe inimese suhtest. Samas on see ka valusate Siberi mälestuste üldistus, mida jagavad nii lätlased kui eestlased. Teost esitleti 2018. aasta RIBOCA biennaalil Riias ning teist korda näidati seda Purvītise auhinna näitusel Läti Riiklikus Kunstimuuseumis 2019. aastal. Tartust liigub see…

Johanna Mudist jätkab seekordsete joonistustega oma väikese inimese seeriat, kus mäng teose enese pisikese formaadi ning kujutatud inimtegelas(t)e suurussuhetega uuris kirjandusklassikast tuntud väikese inimese müüti. Kui kirjanduses oli „väike inimene” väheldane eelkõige oma funktsioonilt (nt mõni ametnik tuimalt jahvatavas masinavärgis), siis Mudist vaatleb süsteemi tervikuna. Sedapuhku on mäng suurussuhetega laienenud…

Eelmaa on viimastel aastatel keskendunud maalikunsti spetsiifikat uurivate teoste loomisele, milles tegeleb aine, vormi, ruumi ja kujutluse omavahelisi seostega. „Loon, mida mõtlen – ABRAKADABRA” on jätk seeriale „Õrnalt õhus”.

Näituse uurimuse keskmes on graafika kui protsess, mida hoiavad käigus kontaktid vormide ja vastuvormide vahel ning nendest kohtumistest sündiv sarnasuse pinge. Näitusetegijaid ei huvita sedavõrd tekkinud konkreetne kujutis paberil, tõmmis, kujund, maneer, vaid graafika võime tutvustada uut ruumi, mis tekib matriitsi ja multiplitseeritavuse vahel. Pööratakse tähelepanu vormidele ja nende paljunemisele …

Alates esmaspäevast, 11. maist on Tartu Kunstimaja suures ja väikeses saalis avatud kodus istumisest ja karantiinist rääkiv kuraatorprojekt "Esmaspäeval oli meil siin veel lumine".Kuraator Peeter Talvistu projekt võtab kahe erineva lähenemise kaudu kokku viimaste kuude olukorra ja elutunnetuse. Väikeses saalis sedastatakse läbi Eerik Haameri, Marko Mäetamme ja Diana Tamane teoste …

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. Nendest kihistustest inspireerituna on mapp käesoleva näituse…

Väikepood Pärnu äärelinnas. Juuksuritöökoda Puhjas. Raamatupidamisbüroo Maardus. Eesti reklaamib end maailmas sellega, et ettevõtte asutamine võtab meil aega vaid mõne minuti. Tore. Aga ettevõtlusega lõpetamine? Paljud sukeldusid 1990ndatel rõõmuga ettevõtlusvabadusse ja pole siiamaani pinnale tulnud. Ehkki ettevõtlusega jätkamine ei ole enam ammu nende südamesoov.

Tartu Kunstimuuseumi kunstikogu on suuruselt teine kunstikollektsioon Eestis ja näituse „Müstika ja Eros“ eesmärk on kogu tutvustamine seksuaalsust kajastavate teoste kaudu. Muuseumi kollektsiooni kuulub erootilisi karikatuure, intiimseid joonistusi, erinevaid seksuaalsust kajastavad allegoorilisi ja mütoloogilisi teoseid, mis annavad laiapõhjalise ja samas sügava baasi näituse koostamiseks. Näitusele valitud autorid on seksuaalsust kajastanud…