Põhja- ja Baltimaade kunsti keskkond

Mälu kui elus kude

„Inimesel on õigus oma eluloole. Kui oled teinud valesid valikuid, ei pea neid mulla alla matma – samamoodi ei tohi matta eellaste valikuid, sest siis me salgame iseennast,“ rääkis lavastaja ja mälusepingu meister Merle Karusoo. Tema jaoks ei ole mälu pelk emotsioonide kogum, vaid faktiline teadmine sündmuste ahelast, mis on meid…

Seotuse süvahoovused: kuidas leida tasakaalu nähtamatute võrgustike keskel?

Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitus 2026 asetab vaataja hargnevate ja põimuvate seoste keskele, küsides: mis on see, mis meid päriselt koos hoiab? Need teosed ei piirdu üksikute kujunditega, vaid keskenduvad seostele, mis vormivad inimese ja looduse, keha ja keskkonna ning nähtava ja nähtamatu vahelise ühisosa. Selles lakkamatus ühendatuse maatriksis ei otsita…

Materjal kui tähenduse kandja kunstis.

Jätkame Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitus 2026 teoste käsitlemist Hobusepea galeriis, keskendudes seekord mitte niivõrd kujutatud motiividele, vaid sellele, kuidas ka materjal ja protsess kujundavad teose tähendust. Kunstiteose puhul ei ole oluline ainult see, mida kujutatakse, vaid ka see, kuidas. Tehnika ei ole pelgalt vahend, vaid osa tähendusest — see määrab,…

Loodus liikumises — palju enam kui lihtsalt vaade.

Loodusmotiiv on kunstis olnud läbi aegade üks kesksemaid — viis kujutada maailma, aga ka viis seda mõtestada. Maastik ei ole olnud pelgalt kujutis nähtavast, vaid sageli ka vahend, mille kaudu on otsitud vastuseid inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhtele, ajale, muutumisele ja olemisele.

Metropol galerii tähistab 20. juubelit erinäitustega

Sügisel möödus 20 aastat kunstnike saabumisest Vana-Kalamaja 46 hoonesse. 2005 asutati C.n.O.P.T. kunstikommuun ja galerii maja alumisel korrusel, hiljem jätkas ülemisel korrusel tegevust galerii Metropol 6 m2, mis omakorda on laienenud Metropol Kapi, Vedeliku Salongi ja muude lisaruumide võrra. Inimesed on aastate jooksul mõnevõrra vahetunud, koht ja galerii on jäänud.

Kevadnäitus 2026 tuleb suuremana kui varem

Tänavune Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Kevadnäitus 2026“ on senisest ulatuslikum ja toimub samaaegselt mitmes näitusepaigas. Kevadnäitus on traditsiooniline Eesti kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mis pakub värske ja mitmekesise läbilõike ning toob kokku eri põlvkondade ja loomevaldkondade kunstnikud.

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind kui orientiir: kunstnikud, kes kujundavad tänast kunstivälja

Konkurssist on kujunenud regiooni üks mõjukamaid noore kunsti platvorme, koondades mitmekesiselt Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti suundumusi. Selle mõju näitab ka see, kui sageli laureaadid ja osalejad liiguvad edasi rahvusvahelistele nomineeringutele ja näitustele.

AkzoNobeli kunstipreemia pälvis Marje Üksine

2025. aasta AkzoNobel kunstipreemia laureaat on Marje Üksine isikunäitusega "Maalides vabaks". AkzoNobel Kunstipreemia lähtub ideest "Värv kui kunst". Preemia eesmärk on tunnustada kunstnikku Eesti kunstimaastiku rikastamise eest värvikasutuse aspektist lähtuvalt. Preemia suuruseks on 6000 eurot.

Kunstnik fookuses: Kristi Kangilaski — argiste hetkede nihestaja.

Kristi Kangilaski on kunstnik, kes armastab värvi, loomi ja inimesi ning loob kooslusi, mis nihestavad harjumuspärase reaalsuse piire. Veebruari lõpuni on Viljandis Rüki galeriis avatud tema näitus “Nii, nagu tunne on / However It Feels”, mis annab hea põhjuse vaadata tema loomingut lähemalt ja avada maalide kaudu tema kujundimaailma loogikat.…

Kunsti ostmine kui strateegiline investeering

Viimastel kuudel oleme saanud üha rohkem küsimusi kunsti kui investeeringu kohta. Mitme intervjuu käigus kujunes vastustest ja aruteludest välja terviklikum ülevaade, mille otsustasime nüüd koondada ja avaldada ka NOBA kunstiuudiste all. See huvi peegeldab ka laiemat pilti kunstiturul. Rahvusvahelisel tasandil on investeerimisfookus viimastel aastatel nihkunud üha enam taskukohasematesse hinnaklassidesse, kus…

Graafikast tänavakunsti esteetikani: pilk Tartu Aastanäituse müükidele

Aastanäitused on rahvusvahelises kunstipraktikas olulised läbilõikenäitused – hetkepeeglid, mis koondavad eri põlvkondade, meediumide ja esteetikate dialoogi. Need ei ole klassikalised müügi- ega oksjoniplatvormid, vaid institutsionaalsed ülevaated, kus nähtavaks saab, millises suunas kunstiväli parasjagu liigub. Ka Tartu Aastanäitus täidab eeskätt seda rolli. Just seetõttu on selle aasta müügitulemused märkimisväärsed: müügis oli…

Narva kunstiresidentuur kuulutab välja uue konkursi üheksale loomeresidentuurile Narva koolides 2026. aasta kevadel

Algavaks hooajaks valitakse välja järgmised kunstnikud, kes tulevad kahenädalaseks perioodiks Narva. Kandideerimise tähtaeg on 8. veebruar. Igale kunstnikule on ettenähtud 1000€ suurune stipendium. Möödunud kevadel käisid kolm ja sügisel kuus Eesti kunstnikku Narva kunstiresidentuuri eestvedamisel piirlinna koolides. Nüüd on oma toetuse andnud Targa Tuleviku Fond, et missioon saaks võtta veelgi…

Fotogalerii | Tartu kunsti aastanäituse „Kohalolek. Taju“ avamine Tartu Kunstimajas

Reedel avati Tartu Kunstimajas Tartu kunsti aastanäitus „Kohalolek. Taju“, mille kuraator ja kujundaja on Karmo Mende. Näitusele kandideeris kokku 250 autorit, kellest lõplikus valikus on esindatud 111 kunstnikku. Näituse valik annab hea ülevaate Tartu kunstiskeenest ning pakub võimalust avastada uusi nimesid ja näha ka juba tunnustatud kunstnike teoseid. Fotod NOBA…

Digikeskkondade tõus maailma kunstiturul: mida näitab Artsy 2025 raport

Rahvusvaheline kunstiturg on 2024–2025 olnud tugeva surve all. Majanduslik ebakindlus, kõikuva ostujõuga publik ja galeriide kasvavad kulud on mõjutanud nii primaar- kui ka sekundaarset turgu. Ent selles kõiges on üks selge erand: digitaalsed platvormid on osutunud stabiilsemaks ja kohati isegi kasvavaks müügikanaliks. Seda kinnitab ka Artsy ulatuslik Artsy Gallery Report…

Soome kunstituru ülevaade: müügid poole väiksemad, institutsioonid surve all, kuid arenguvõimalused on alles

Helsingi kunstiväljal valitsev ebakindlus peegeldub nii galeriide käibes, institutsioonide võimekuses kui ka kunstnike toimetulekus. Kunstkritikki värske kommentaar ning Frame Contemporary Art Finlandi tellitud raport joonistavad kokku sarnase pildi: Soome kunstiturul on toimunud märkimisväärne tagasikäik.