Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna Noore skulptori preemia pälvisid Kati Saarits ja Katariin Mudist. 2025. aasta preemianäitus jääb EKKM-is avatuks 9. märtsini.

Reedel, 31. jaanuaril 2025 toimunud valimistel osales kaheksakümmend viis valimiskogu liiget. Hilkka Hiiop valiti EKA rektoriks esimeses hääletusvoorus. Otsuse langetanud valimiskogu koosnes EKA nõukogu ja senati liikmetest, korralistest professoritest, osakonna juhtidest, üliõpilasesinduse liikmetest ja kunstiavalikkuse esindajatest. Eesti Kunstiakadeemia uueks rektoriks valiti viiekümne kahe häälega Hilkka Hiiop.

Tartu Kunstinädal toob igal kuul fookusesse ühe Tartu kunstiasutuse, tutvustab tagatubasid, töötajaid ja ajalugu. Veebruaris on fookuses Galerii Art & Tonic

Sellel aastal Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia pälvinud kunstnik ja arhitekt Jüri Okas (koos Arhitekt Marika Lõokesega) loomingut iseloomustab kompromissitu nõudlikkus ja kontseptuaalne teravus, mis on omane ka kunstnikule endale. Jüri Okase ulatuslik retrospektiivnäitus 2017. aastal Kumus esitas Okase revolutsioonilist panuse Eesti kunstimaastikule, keskendudes tema tegevusele kontseptuaalse kunsti valdkonnas. Olulise osa…

Üle pika aja andis Edward von Lõngus intervjuu, kus kunstnik räägib, miks tema loomingut pole mõnda aega tänavatel näha olnud. Intervjuus heidab kunstnik pilgu oma loomingu filosoofiale ja kunstimaailma tulevikule, avades ka põhjuseid, miks anonüümsus võib tänapäeva maailmas olla suurim luksus ja jõuallikas. Lõnguse sõnul peaks kunstniku roll seisnema päevapoliitikast…

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna Grand Prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetaja…

EKKMis toimus kunstivaldkonna kõnekoosolek, mida korraldasid ja modereerisid Airi Triisberg ja Maarin Mürk. Viimaste aastate jooksul on kunstivaldkonnas peetud arutelusid ja astutud samme tingimuste parandamiseks, kuid praeguse valitsuse kärpepoliitika on loonud olukorra, kus muutuste jätkumine võib ohtu sattuda. Kõnekoosolek kutsus kunstnikke ja valdkonna esindajaid arutlema selle üle, kuidas keerulistes oludes…

NOBA kunstikeskkonnal on au tuua kuulajateni Lembit Sarapuu viimased sügavad mõtisklused, mis peegeldavad tema eluteed, kunstilisi otsinguid ja vaateid elule. Kuigi Sarapuu, keda paljud tunnustasid Eesti kunstimaastiku julge ja kartmatu häälena, ei ole meie seas, elab tema loominguline ja kompromissitu vaim edasi tema kunsti kaudu.

Sürrealism, mis tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva, on maailmas tuntud kui kunstivool, mis ühendab igapäevareaalsuse alateadvusest ja unenäolisest maailmast inspireeritud kujutistega. Eestis on sürrealismi hoovustega tegeletud mõneti kaootilisemalt. Näiteks on paljud kunstnikud, nagu Eduard Wiiralt ja Karin Luts, oma loomingus puudutanud küll sürrealistlikke elemente, kuid ei pühendunud sellele täielikult. Samas…

Mari Kartau(s. 1968) on naine kui ansambel. Kunsti valdkonnas tuntud Sirami nime all tegutses ta aktiivselt aastatel 1992 – 2015, tegutseb ka praegu. Kartaud seostatakse Pärnu 1990.—2000. aastate “kunstirevolutsiooniga”, mis toimus Academia Non Grata ümber ning tõi Eesti kunstimaastikule seninägematud eksperimentaalsed kunstiuuendused. Ida-Euroopa kunstiloos on see täiesti erandlik nähtus, kus…

Lõppes Vilniuse rahvusvahelise maalitriennaali raames tomunud näitus "Inner worlds". Saa osa näitusest fotogalerii kaudu

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursil osaleb sel aastal 23 Eesti kunstnikku, sealhulgas 14 Eesti Kunstiakadeemia ja 9 Kõrgem Kunstikool Pallas lõpetajat, kelle teosed võistlevad 10. novembrini Publikupreemia nimel. Üheksandat korda toimuvast rahvusvahelisest konkursist võtab osa 135 kunstnikku viiest riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist – kokku…

Värskest statistikast selgub, et kunstinäituste külastamine kogub Eestis üha enam populaarsust. Kui varem on kurdetud kunstivaldkonda puudutava andmestiku puuduse üle, siis 2024. aasta jooksul oleme saanud nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset infot: ilmunud on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) koondatud Eesti kunstinäituste statistika, juuni lõpus avaldas Statistikaamet riigi suurima kultuuriuuringu…