Aasta viimasel päeval, 31. detsembril läkitab tARTu pood eetrisse uue podcasti „tARTu hääl“. Esimeses episoodis „Kas Tartu võib tissidega olla?“ räägib kunstnik Kairo viimasel aastal toimunud mahukatest näitustest, loomingust ning ka sellest, kuidas ta kunstnikuna igapäevaselt toime tuleb.

Detsembris algas Narva loomemajanduskeskuses OBJEKT õppeprogramm META, mille osana tutvustas Nordic Baltic Art Center NOBA loovisikutele kunsti müügi võimalusi. Programmi üheks osaks oli seitsme Ida-Virumaal tegutseva kunstniku loomingu lisamine NOAR.eu platvormile.

Sel suvel uuenenud püsiväljapaneku avanud Viinistu kunstimuuseum on välja kuulutanud konkursi järgmise hooaja Tünngalerii näituseprojektidele. Oodatud on projektid nii isiku- kui ka grupinäitusteks, samuti kuraatoriprojektid ja rahvusvahelised taotlused.

Alates 21. detsembrist avab Tallinna vanalinnas uksed ajutine kunstiruum - 1. märtsi galerii. Näituseprogrammi juhatab sisse Art Nõukase ekraanisäästja “isolation is the simplest method of modifying the internal processing of humans”.

Tormiline 2020. aasta algus ei jätnud ühtki kultuurivaldkonnas tegutsejat puutumata. Mõningate jaoks oli järsk seisak kui uus võimalus rahulikuks loometööks, teiste jaoks tõid aga suletud uksed kaasa ebakindlust ja ängi. Võrreldes kevadega on kultuurisektoril sügisel olnud paremad ajad – muuseumid ja näitusesaalid on avatud ning teatrid ja kinod saavad tervisenõuete…

Põhjamaade ja Baltikumi Noore Kunstniku Auhinna konkurss toimub sel aastal juba viiendat korda. Sel aastal võtiab rahvusvahelisest konkrussist osa 14 noort Eesti kunstnikku ning kuni 20. detsembrini võistelvad nad publikupreemia nimel. Oma lemmikteosele saab anda hääle konkursi veebilehel NBYAA.eu, kus on üleval kõik võistlustules osalevad pea 300 tööd 77 kunstnikult…

Võltsitud valimistulemustest ajendatud Valgevene massimeeleavalduste algusest on möödunud enam kui sada päeva ja olukord on jätkuvalt pingeline. Fotografiska Tallinna erinäitus „Valgevene tulevik naiste väega“ toob vaatajateni ausad, valusad, ebamugavad, aga ka erakordselt inimlikud lood Valgevene naistest, kes vaatamata kohalike võimude jõupingutustele ei ole loobunud unistamast paremast riigist.

Sel suvel ülipopulaarseks osutunud tänavakunstnik Edward von Lõnguse ülevaatenäitust „Viimsepäeva katedraal“ võib vaadata nüüd virtuaaltuurina, mis annab näitusele hüperreaalse mõõtme. Virtuaaltuuri esitletakse Edward von Lõnguse pop-up väljapanekul kuni 8.novembrini Solaris keskuses, kus VR-prillide abil saab teha ka hüppe virtuaalreaalsusesse.

Sel aastal pälvis omanäolise kontseptuaalse maalikeele pühendunud viljelemise eest Konrad Mäe nimelise medali ja rahalise preemia maalikunstnik Mall Paris.

Leonhard Lapin on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisematest autoritest. Oma loomingus ei ole ta piirdunud vaid graafikaga vaid olnud ka viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid ehk "arhitektoone". Samuti on taläbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris.

Äsja esilinastus Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm on eesti kunstilegendist Ülo Soosterist, kelle loomingut võib pidada sürrealismi alguseks Eestis.

Katrin Piile maalid ja joonistused kõnelevad jõuliselt, neid iseloomustab maaliline ja emotsionaalne hüperrealism, detailitäpsus, suur töömaht ja dramaatilisus. Juba mõnede nädalate pärast tema loomingut lähemalt vaadata Draakoni galeriis, kus avatakse tema isikunäitus.