Äsja esilinastus Vene režissööri Lilija Vjugina dokumentaalfilm on eesti kunstilegendist Ülo Soosterist, kelle loomingut võib pidada sürrealismi alguseks Eestis.
Kunstilood
Katrin Piile maalid ja joonistused kõnelevad jõuliselt, neid iseloomustab maaliline ja emotsionaalne hüperrealism, detailitäpsus, suur töömaht ja dramaatilisus. Juba mõnede nädalate pärast tema loomingut lähemalt vaadata Draakoni galeriis, kus avatakse tema isikunäitus.
“Kunsti objekt, nagu iga teinegi toode, loob kunstilist ja ilu nautivat publikut. Seega ei toodeta tootmisahelas üksnes objekti indiviidi jaoks, vaid ka indiviidi objekti jaoks.” Sellise dialektilise materialismi ehk igavese esemelise vastastikmõju võtmes näeb kaunite kunstide vilju Karl Marx, kelle tsitaat sobinuks minu hinnangul saatma ka möödunud nädalavahetusel toimunud konverentsi…
Uno Roosvalti tähtteosed 1970ndatest, figuratiivsed maalid “Äärelinnas” ja ”Pastoraalne” ning südamlik “Aias” koos koeraportreega leidsid endale väärika kodu endises vabariigiaegses koolimajas. Pika ajalooga palkmaja on tunda saanud sõda ning lisaks õppehoonele täitnud teisigi funktsioone, enne kui aastateks tühjalt seisma jäi. Alljärgnevalt avame nii nimetatud teoste kui nende uue elupaiga ümbersünni…
Vilmar Toomi seos kunstiga on võrreldes varasemate persoonilugude kangelastega veidi teistsugune – ta ei maali ega vooli, ei kavanda ega kujunda, ei kollektsioneeri ega eksponeeri, vaid veab ettevõtet Libereco, mis viib teoseid ühest punktist teise. Kuidas üks teos oma reisi alustab ja lõpetab ning mida selle juures silmas pidada, sellest…
18. novembril stardib VII Artishoki kunstibiennaal, kus 10 kunstnikku esitlevad üht uut teost ning kõigile kümnele teosele kirjutavad kommentaari 10 kirjutajat. Bienaali kuraatorid on võtnud eesmärgiks taaselustada ideid matkimisest ja jäljendamisest, mida peegeldab sündmuse teema "Koopia".
Tartusse Tiigi 19 maja ette paigaldati septembri lõpus Art Allmägi teos „Lihvitud teemant“. Skulptuuri põhikujundiks on graniidist valmistatud briljandi suurendatud standardlõige, mis asetseb geomeetrilisel roostevabadest torudest konstruktsioonil.
Juba sel neljapäeval, 8. oktoobril toimub 22. Tartu noore kunsti oksjon ning enampakkumisel on 62 värsket kunstiteost 55 erinevalt kunstnikult. Kõige suurema teose on välja pannud tänavakunstnik Edward von Lõngus, kelle 6-osalise “Surmatantsu” alghinnaks oli 1 euro. Pakkumisi saab osta.ee keskonnas teha juba eilsest.
Tartu Kalevi 8 kortermaja otsaseina ilmestab nüüdsest tuntud Eesti graafikakunstniku Vello Vinna tehniliselt keerukas ja detailirohke teos „Aeg I"
Aasta 2020 on Fotomuuseumis pühendatud portreežanrile. Teema-aasta tähistamseks algab oktoobris rahvusvaheliselt tunnustatud fotokunstnike, kelle loomingus on portreefoto kui eraldi žanr olulisel kohal, loengusari.
Aleksandri 12 hoonet kaunistav müstiline „Faun“ toob linnaruumi eesti kaasaegse kunsti tipptähe Mall Nukke loomingu.
Liis Koger osaleb ainsa eestlasena UNESCO koostööpartneri Itaalia Kujutava Kunsti Ühenduse uusimal näitusel Human Rights? The Future’s Shape #WomenCanSaveTheWorld. Näitusel on tema õlimaal “Man Carrying A Child”.
Novembri lõpuni Fotografiskas avatud ameerika foto- ja filmikunstniku Alex Prageri näitus “Tere tulemast koju” (Welcome Home) mängib nostalgia, mälestuste ja reaalsuse taasloomisega. Fotodel kujutatud melodramaatilised stseenid panevad pildid justkui elama ja jutustavad vaatajatele kordumatuid lugusid.
Septembri lõpuni saab suvel avatud Solaris Galeriis imetleda Anna Kõuhkna sügavalt naiselikku loomingut. Kunstniku enda sõnul on tema maalides looduse, sümbolismi, õrnuse ja tugevuse tasakaalu märke. "Omal moel on teosed autoportreed ja kohati jällegi universaalselt tõlgendatavad, nad on kavatsetult mõlemat. Maalid on omaenese tunnetuste loomingusse tõlkimine nagu päeviku sissekanded. Ühtlasi…
Tänavu esimest korda toimunud Tallinna Biennaali tibud on loetud: kuu ajaga jõudis värskeim kaasaegne kunst umbes 300 000 külastajani. Peatselt valmiva Edward von Lõnguse suurnäituse 3D virtuaaltuuri kaudu kasvab sellest osasaajate hulk veelgi
