Põhja- ja Baltimaade kunsti keskkond

Kunsti ostmine kui strateegiline investeering

Viimastel kuudel oleme saanud üha rohkem küsimusi kunsti kui investeeringu kohta. Mitme intervjuu käigus kujunes vastustest ja aruteludest välja terviklikum ülevaade, mille otsustasime nüüd koondada ja avaldada ka NOBA kunstiuudiste all. See huvi peegeldab ka laiemat pilti kunstiturul. Rahvusvahelisel tasandil on investeerimisfookus viimastel aastatel nihkunud üha enam taskukohasematesse hinnaklassidesse, kus…

Graafikast tänavakunsti esteetikani: pilk Tartu Aastanäituse müükidele

Aastanäitused on rahvusvahelises kunstipraktikas olulised läbilõikenäitused – hetkepeeglid, mis koondavad eri põlvkondade, meediumide ja esteetikate dialoogi. Need ei ole klassikalised müügi- ega oksjoniplatvormid, vaid institutsionaalsed ülevaated, kus nähtavaks saab, millises suunas kunstiväli parasjagu liigub. Ka Tartu Aastanäitus täidab eeskätt seda rolli. Just seetõttu on selle aasta müügitulemused märkimisväärsed: müügis oli…

Narva kunstiresidentuur kuulutab välja uue konkursi üheksale loomeresidentuurile Narva koolides 2026. aasta kevadel

Algavaks hooajaks valitakse välja järgmised kunstnikud, kes tulevad kahenädalaseks perioodiks Narva. Kandideerimise tähtaeg on 8. veebruar. Igale kunstnikule on ettenähtud 1000€ suurune stipendium. Möödunud kevadel käisid kolm ja sügisel kuus Eesti kunstnikku Narva kunstiresidentuuri eestvedamisel piirlinna koolides. Nüüd on oma toetuse andnud Targa Tuleviku Fond, et missioon saaks võtta veelgi…

Fotogalerii | Tartu kunsti aastanäituse „Kohalolek. Taju“ avamine Tartu Kunstimajas

Reedel avati Tartu Kunstimajas Tartu kunsti aastanäitus „Kohalolek. Taju“, mille kuraator ja kujundaja on Karmo Mende. Näitusele kandideeris kokku 250 autorit, kellest lõplikus valikus on esindatud 111 kunstnikku. Näituse valik annab hea ülevaate Tartu kunstiskeenest ning pakub võimalust avastada uusi nimesid ja näha ka juba tunnustatud kunstnike teoseid. Fotod NOBA…

Digikeskkondade tõus maailma kunstiturul: mida näitab Artsy 2025 raport

Rahvusvaheline kunstiturg on 2024–2025 olnud tugeva surve all. Majanduslik ebakindlus, kõikuva ostujõuga publik ja galeriide kasvavad kulud on mõjutanud nii primaar- kui ka sekundaarset turgu. Ent selles kõiges on üks selge erand: digitaalsed platvormid on osutunud stabiilsemaks ja kohati isegi kasvavaks müügikanaliks. Seda kinnitab ka Artsy ulatuslik Artsy Gallery Report…

Soome kunstituru ülevaade: müügid poole väiksemad, institutsioonid surve all, kuid arenguvõimalused on alles

Helsingi kunstiväljal valitsev ebakindlus peegeldub nii galeriide käibes, institutsioonide võimekuses kui ka kunstnike toimetulekus. Kunstkritikki värske kommentaar ning Frame Contemporary Art Finlandi tellitud raport joonistavad kokku sarnase pildi: Soome kunstiturul on toimunud märkimisväärne tagasikäik.

Kunstnike liit kuulutas välja kümme uut kunstnikupalgalist

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast 2026. kuni 2028. aastaks kümme kunstnikupalga saajat. Järgmisel kolmel aastal saavad kunstnikupalka Sirja-Liisa Eelma, Hedi Jaansoo, Maria Kapajeva, Erki Kasemets, Hanna-Liis Kont, Angela Maasalu, Marge Monko, Maret Sarapu, Kadri Toom ja Aivar Tõnso.

Taani Riiklik Fotokunstikogu seisab silmitsi ajalooliste kärbetega

Ka Taanis valitseb silmakirjalikkus: kultuuriminister rõhutab kunsti rolli olulisust demokraatia kaitsmisel, samal ajal kärpides Taani Riiklik fotokunstikogu minimaalsele koosseisule.

Arne Maasiku „Metropolis“

Arhitekt ja kunstnik Arne Maasik pakkus selle aasta Disainiööl Krulli tehasesse uudistama tulnud rahvale pilguheitu, kuidas kerkib nende endi silme all Utoopia ehk futuristlik linnamudel, mille tabavaimaks võrdluseks on vast Fritz Langi 1927. aastal valminud must-valge kultusfilm „Metropolis” kui ülimalt utilitaarne urbanistlik tulevikunägemus. Film on oma aja ehe sümbol.

KANDIDEERIMISE ÜLESKUTSE – KEVADNÄITUS 2026 TULEB SUUREMANA KUI VAREM!

Tallinna Kunstihoone ja Eesti Kunstnike Liit kutsuvad kunstnikke osalema „Kevadnäitusel 2026“, mis toimub Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ning uuendusena ka kunstnike liidu vanalinna galeriides – Draakonis, Hobusepeas, HOPis ja Vabaduses. Kevadnäitus on traditsiooniline kaasaegse kunsti ülevaatenäitus, mis pakub vaatajale värsket kunstiloomet. Kevadnäitusele pääseb tänavu kuni 150 kunstnikku.

Ann Pajuväli – Pick One Thing, Anything Uudised Anna Mari Liivrand võitis esimese 25 000 eurose Kaamose kunstistipendiumi

Anna Mari Liivrand võitis Eesti suurima kunstistipendiumi, mille asutasid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kaamos Group. Kaamose stipendiumi väärtus on 25 000 eurot ja see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke.

Uued teadusuuringud kinnitavad, et kunsti vaatamine rahustab ja parandab elu kvaliteeti.

Uute teadusuuringute järgi on kunsti vaatamine üks lihtsamaid ja kättesaadavamaid viise vaimse heaolu toetamiseks. Olgu selleks kunstiteos kodus või töökeskkonnas, muuseumi või galeriikülastus, aga ka digitaalne kunstiteose vaatamine – kunst pakub pausi argipäevast, vähendab stressi ning aitab taastada tasakaalu ja keskendumisvõimet. Isegi lühiajaline kunstikogemus võib parandada meeleolu sarnaselt looduses viibimisega.

President Kaljulaidi Fondi algatatud programmi osana toimuvad viies Eesti Kunstimuuseumi filiaalis koostöös Ohvriabiga erituurid ja vestlused, mis suunavad märkama ajaloos normaliseeritud naistevastast vägivalda läbi tänase teadlikkuse. Miks meie majandusmeedia vaikib sellest, kui palju raha jääb riigil igal aastal saamata, sest kodus haiget saanud inimene jääb töölt eemale? Miks me vaikime,…

From December 13 to January 4, the Assembly Hall of the Art Academy of Latvia will host the annual student art fair–exhibition

From December 13 to January 4, the Assembly Hall of the Art Academy of Latvia will host the annual student art fair–exhibition “JAUNmarka”, taking place for the 23rd time this year. The 2025 theme — “Powerhouse of Art”— celebrates the empowering energy of art that inspires, connects, and strengthens.

Regiooni suurima kunstikonkursi võitjad on selgunud – tutvu Põhja- ja Baltimaade kunstnikega, kelle loomingul tasub silm peal hoida.

Tänavu 10. juubelit tähistav konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat.…