Muuseumi põhiekspositsioonile lisaks toimusid juunist augustini traditsioonilised suveprogrammi näitused Tünnigaleriides. NOBA.ac kunstikeskkonna eestvedaja ning Viinistu kunstimuuseumi kuraatori Andra Orni sõnul oli lõppeva suve üheks populaarsemaks näituseks Tartu kunstirühmituse „Visarid” loomingut tutvustav väljapanek, mis andis põhjaliku ülevaate grupeeringu tegutsemispõhimõtetest ning teostest – eksliibristest graafika ning maalideni. „Lisaks ühele huvitavale ja uuenduslikule ajaperioodile meie kunstiajaloost, mil loodud teosed toovad tänastel kunstioksjonitel tipphindu, oli „Visarite“ rühmitus oluline kunstihariduslikust vaatenurgast. Seepärast tõime näitusele ka tõlkeraamatud, millest varem oldi kuuldud vaid legende,” selgitas Orn.
Kuraatori sõnul on Viinistu Tünnigaleriide suveprogrammi üks eesmärke pöörata tähelepanu meie kunsti lähiajaloo olulistele kunstnikele ja sündmustele. Selle suve avanäituseks oli Marje Taska ja Maara Vindi sõprusest, loodusest ja kultuurist inspireeritud väljapanek. „Marje Taska looming on naisgraafikute sõprusnäitusel eksponeeritud nüüd ka Kumus, mis näitab, et kunstimaastikul on tugevad trendid, milles ka Viinistu kunstimuuseum kaasa räägib. Suvise näituseprogrammi lõpuakordina kõlas tunnustatud maalikunstnike Anne Daniela Rodgersi ja Laurentsiuse uute maalide näitus, kus Rodgersi teosed kõnelesid tõnuõnnepalulikus taimede poeesias ning Laurentsius tõi vaatajateni üllatusena abstraktse mere.“
Anna Daniela Rodgersi ja Laurentsiuse näituste avamine. Foto: Raido Krutto
Lisaks Tünnigaleriide suveprogrammile avati sel suvel uue algatusena muuseumi püsiekspositsiooni osana Jüri Arraku stuudionurk, mis on osutunud väga menukaks ja pälvinud kriitikutelt mitmekülgse väljapanekuna kiidusõnu. Eksponeeritud on kunstniku legendaarsest stuudiost pärit esemed alates maalitarvetest nagu molbert, värvid, tema tuntud kittel, kuni viimase lõpetamata maalini. Vahetu fotomaterjali kaudu saavad aga külastajad tutvuda kunstniku loomingutee mitmete tahkudega ning heita pilgu Jüri Arraku maailma. Muuseumil on plaanis avada teisigi sarnaseid autoritele pühendatud väljapanekuid, kus lisaks loomingule saab tutvuda kunstniku argieluga.
2022. aastal avatud Viinistu kunstimuuseum on ainus Eesti avalik erakunstimuuseum. Kümme aastat hiljem valmis arhitektide Emil Urbeli ja Ainar Luige projekti järgi mahukas ümbritseva looduskeskkonnaga arvestav juurdeehitus. 2020. aastal avati aga NOBA.ac eestvedamisel uuendatud püsiväljapanek ning hetkel on saalides eksponeeritud enam kui nelisada teost Jaan Manitski rikkalikust kunstikogust, mis hõlmab Eesti kunstnike teoseid 19. sajandist kaasajani. 2021. aastal avati muuseumis Eduard Wiiralti saali uuenenud väljapanek, mis on Eesti Kunstimuuseumile kõrval üks suurimaid ja mitmekesisemaid erakollektsioone hõlmates üle 200 teose nii Pariisi perioodist kui ka sõja ajal ja pärast seda loodust.
Püsikollektsiooni uuenduse järel on Viinistu kunstimuuseumi näitusekülastajate arv aasta-aastalt kasvanud. 2019. aastal oli külastajaid 6520, kuid aasta hiljem, kui avanes uus kollektsioon, oli see juba 8212. Nii 2021. kui ka 2022. aastal külastas muuseumi üle 11 000 huvilise. Selle aasta lõpuks on oodata aga suurematki külastajate arvu.
Foto: Ivar Hütt
Kuigi kõige enam külastatakse Viinistu kunstimuuseumi suvekuudel, lisas Orn, et Viinistu kunstimuuseum oma väärika ja mitmekülgse ekspositsiooniga on vägagi sobilik paik Eesti kunstiga (taas)tutvumiseks igal ajal. „Oma rolli mängivad siin alati muutlik meri ning ümbritsev loodus- ja keskkond, mis loovad väga mõjusa fooni kunstiloomingu vaatamiseks ja mõtestamiseks. Julgustan ka sügisel-talvel Viinistule tulema, sest ümbritseva keskkonna ja ilma mõjul võivad kunstisaalis silma jääda hoopis teised teosed ning sügise ja talvekuude vaikuses leidub nii paljugi võluvat, mis suvekuude melus võib kaotsi minna.”
Viinistu kunstimuuseum on avatud aastaringselt: juunist septembrini iga päev ning oktoobrist maini kolmapäevast pühapäevani.
