fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Kas koju ostetud või kingituseks saadud joonistus, graafika või repro peab alati olema raamitud või võib selle ka niisama seinale panna? Kuidas valida õiget raami ja klaasi? Nõu annavad pikaajalise analoog- ja digitaalfototrükiteenustele keskendunud Digifoto töötajad Jaanika ja Reet, kus lisaks fotodele ja printidele leiavad sobilikud raamid ka mitmed väärt kunstiteosed.

Milleks peaks üldse kunstiteosel olema raam?

Raami esmane funktsioon on puhtalt praktiline. See loob võimaluse mugavalt kunstiteost eksponeerida. Samas aitab see hoida teose väärtust ja kaitsta seda tolmu ning määrdumise eest. Galeriiklaasi abil saab teost kaitsta ka liigse UV-kiirguse eest, mis aja jooksul kipub paberit pleegitama ja värve tuhmistama. 

Kuna Digifoto pakub ise giclee ehk kunstitrükki siis on veel mitmeid erinevaid võimalusi kuidas pilti ilma raamita eksponeerida. Näiteks print kleebitud alumiinium alusele või print lõuendi kangale, mis pingutatakse alusraamile.

Kuidas raami valida ja millest valikul lähtuda?

Raami valimine teosele on nii loominguline kui ka väga praktiline ülesanne. Esmalt teeme selgeks kliendi enda nägemuse. Mõni inimene tuleb meie juurde väga kindla visiooniga ning sel juhul tuleb välja pakkuda lahendused, mis on sellele kõige lähemad. 

Kui kliendil kindel nägemus puudub, on vajalik uurida, millisesse interjööri teos läheb, kas sinna sobib paremini puit- või alumiiniumraam. 

Raami valimisel mängib väga suurt rolli teos ise. Raam ei tohiks varjutada pilti, vaid peaks seda esile tõstma, toetama ja looma terviku.

Praktilisema poole pealt tasub silmas pidada, et raami profiil peab sobituma raamitava tööga. Näiteks alusraamile pingutatud lõuend vajab sügavamat profiili. Suures mõõdus raam koos klaasiga võib minna aga üsna raskeks ja eeldada tugevamat raami.

Raamimise tehnikaid on erinevaid. Kasutatakse distantsliistuga raame, kus pilt jääb paar sentimeetrit klaasi pinnast eemale, karpraame lõuendite ja alumiiniumil piltide puhul, kus ei kasutata üldse klaasi, vaid pilt jääb „õhku“ ja raam on lihtsalt ümber. Või siis topelt paspartuusid erinevate toonidega ning mitme auguga paspartuud, mis võimaldab mitu pilti samasse raami panna.

Millised on kõige populaarsemad raamid? Kas pigem eelistatakse klassikalisi lahendusi või julgetakse ka katsetada? Kui suur raamide valik Digifotol on? Kaua raamimine tavaliselt aega võtab?

Kuna Digifotos tegeleme kõige enam fotode, trükiste ja graafika raamimisega, siis pigem valitakse rohkem klassikalisemaid lahendusi – must, valge ja naturaalses toonis raamid. Õnneks on meil ka piisavalt neid kliente, kes ei karda värvidega katsetada ja need lahendused on tihti väga ägedad. 

 

Raami valimine NOBAst ostetud Maret Olveti teostele Digifoto stuudios

Raami valikut ei ole me üleliia suureks ajanud, pigem oleme võtnud valikusse liistud, mis meie kogemusel mõjuvad hästi. Aga kui näidiste hulgast sobilikku raami ei õnnestu leida, siis leiame midagi sobivat koostööpartneritelt. Raamimise tähtaeg on Digifotos tavaliselt nädal, aga võimalusel proovime täita ka lühemaid tähtaegu. 

Miks kasutatakse graafika ja ka nt postrite puhul paspartuud – mida see annab? 

Paspartuul on mitu otstarvet. Esiteks ei lase see pildil päris vastu klaasi minna, mis kaitseb pildipinda. Teiseks loob see pildi ümber visuaalse ruumi, mis tõstab teose esile.

Kas ja millal peaks kaaluma kunstiteose raamimisel galeriiklaasi tavalise klaasi asemel?

Klaasi valikus on meil läikiv klaas, mattklaas ja galeriiklaas. Läikiv klaas on kõige soodsam, aga kui on vaja vältida tugevat peegeldust, siis on parem kasutada matti klaasi. Hinnaklassilt kõige kallim on küll galeriiklaas, kuid selle kasutamine õigustab ennast igati. Kui tegemist on väärtuslikuma teosega siis, on mõistlik investeerida kallimasse klaasi. Esiteks on galeriiklaas väga selge ja teiseks kaitseb ta teost UV-kiirguse eest.

On olemas ka akrüülklaas (pleksiklaas) seda kasutatakse siis kui ei soovita, et raam liiga raskeks läheks või kui päris klaasi kasutamine oleks ebaturvaline.