„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana.
Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis jutustavad sündimise paratamatust ebaõnnest ja avavad inimolendi tungleva natuuri. Näituse tarbeks loodud uues teosed astuvad dialoogi 18. sajandil ehitatud ning jumalateenistusteks enam mitte kasutatava kiriku interjööriga, mis loob näituse ümber ajatu ja kummastava atmosfääri. Kummastavat esmamuljet süvendavad veelgi näituse helitaustaks on kunstniku esituses ja Raul Saaremetsa aranžeeringus Henry Purcelli loodud “The cold song” (1691) ning kolm hiiglaste skulptuuri. Ülejaanud ruumidest võib leida rahavjuttudest ja mütoloogiast inspireeritud antropomorfseid figuure ning küünlavalgel võbisevaid savist autoportreesid. Need autoportreed on loonud inimesed kunstniku ümbert – lapsed, eakad inimesed, riigiametnikud ja lihttöölised. Skulptuuride inspiratsiooniallikaks on keskaegsed terrakotaskulptuurid Tartu Jaani kirikus, mis kujutavad suure tõenäosusega toonaseid Tartu linnakodanikke. On oletatud, et tegemist võib olla katkuohvrite mälestusansambliga.
“Mul on väga hea meel, et pika protsessi lõpuks on valmis saanud üks suurepärane näitus. On olnud nii kergemaid kui raskemaid momente, aga siin ta oma rõõmus ja nukruses, brutaalsuses ja ülevuses nüüd meie ees seisab,” sõnas Eesti paviljoni kunstnik Edith Karlson.
Vaata fotosid näitusest ERR Kultuuriportaalist
Edith Karlson on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle looming tegeleb elu sõnades väljendamatu ja tunnetusliku poolega. Hirm, melanhoolia, brutaalsus ja joovastus väljenduvad Karlsoni loomingus näiteks savis, betoonis või leidmaterjalides ning tihtipeale annab kunstnik neile loomaliku või antropomorfse vormi. Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (BA, 2006; MA, 2008). Teda on autasustatud EKA noore kunstniku preemiaga (2006) ja Köler Prize’i publikupreemiaga (2015) ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2019). Edith Karlson on kunstnikupalga saaja aastatel 2018-2020 ja 2022-2024. 2021. aastal autasustati teda Eesti Kultuurkapitali peapreemiaga.
Eero Epner on kunstiteadlane, dramaturg ja ühiskonnakriitik, kes töötas pikalt teater NO99 dramaturgina ja on teinud koostööd mitmete Eesti kunstnikega. Koos Edith Karlsoniga valmis näitus „Süütuse tagasitulek“ (EKKM, 2021). Ta on saanud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2017) Konrad Mäe elu ja loomingu uurimise ja tutvustamise eest.
Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus aastast 1999.
