Tartu Kunstimuuseumil on hea meel tuua publikuni Krista Leesi (s 1966) isikunäitus „Verbarium“. Publiku ees laotub laiali eeskätt Tartust, ent ka Pariisist, Prantsusmaast ja pisut Tallinnastki inspireeritud mustrimaailm. Peene sõnamängu kaudu, millele viitab ka näituse pealkiri, leiavad uue nutika tõlgenduse viltune maja ehk Barclay de Tolly maja, tartulikud kahekorruselised kuurid…

Näituse „Eraldatuses“ keskseks tööks ning mõtteliseks lähtepunktiks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

1990ndad tõid endaga kaasa ühiskondliku elu liberaliseerumise ja vabaturumajanduse, mis avaldas suurt mõju ka Eesti kultuuriruumile. Kunstnikud esitasid väljakutseid esteetilisele väljenduslaadile ning katsetasid kunsti piiridega. Kui üheksakümnendad olid noorusliku uljuse, energia ja uute võimaluste aeg, siis nullindatel hakkas eelneva kümnendi hoogne metsikus vaikselt raugema ja suurem osa kunstiväljast professionaliseeruma.

Tartu Kunstimuuseumil on suur rõõm koostöös Tuglase Seltsiga tuua publiku ette Soome helilooja ja erakoguja Juhani Komulaineni kollektsioon Eduard Wiiralti (1898–1954) loomingust. Kogujat ja kogutavat ühendab side Prantsusmaa ja Pariisiga, kus mõlemad on pikemalt elanud. Komulaineni pühendumine ja hoolimine Wiiralti pärandist väärib tunnustust.

Väljapanek keskendub keha ning füüsilise kontakti kujutamisele. Jürise mitmekihilistel ning pastoossetel maalidel kujutatud kehad jäävad suuresti vahepealsusse mänglema – kohati on need realistlikud ja figuratiivsed, kohati aga abstraktsed ja mittefiguratiivsed ning suunavad vaataja pilku erinevatesse tasanditesse süüvima.

Viltuse maja esimese korruse ruume täidavad Epliku skulptuurid ja installatsioonid, mida võib vaadelda kui inimest ümbritsevaid looduslikke või psüühilisi maastikke, milles aeg-ajalt viibime. Millises keskkonnas me elame ja kas mõtleme ka neile, kellega oma territooriumit jagame? Või kas me üldse oskame jagada? Tegemist on edasiarendusega eelmise aasta kevadel Kogo galeriis…

Näitus „Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“ Tartu Kunstimuuseumis koondab fotokunstnik Alan Proosa Kagu-Aasias jäädvustatud materjali. Viimase viie aasta jooksul peamiselt Tais elatud ja kogetud aja vältel on Proosa huvikeskmes olnud Tai arvukad transsoolised naised – kathoei’d. Kogukonda kuulumise soov on üldinimlik ja nii ei ole midagi ebatavalist asjaolus, et…

Väljapanek on selle poolest eriline, et kunstnik naaseb paika, kust 1957. aastal sai alguse tema teekond Tartu Kunstikooli õpilasena. Nimelt asus just sellessamas 18. sajandi lõpus ehitatud klassitsistlikus härrastemajas muusika- ja kunstikooli poiste ühiselamu. Sellele eluperioodile pööratakse näitusel ka eraldi tähelepanu: külastaja saab aimu tollasest miljööst ja väljas on valik…

Näituse „Noor Tartu“ komisjon valis 2021. aasta projektiks Siiri Jürise esitatud näituseidee. Valituks osutunud kunstnik loob näituse koostöös Tartu Kunstimuuseumi kuraatorite ja tiimiga.

Tartu Kunstimuuseumis näitusel „Vaikiv“ liituvad kunstnik Jevgeni Zolotko läbi kahe korruse ulatuva videoinstallatsiooniga maalid, graafilised lehed ning fotod aastatest 1934 kuni 1940. „Vaikiv” on Jevgeni Zolotko ja Eero Epneri dialoog, mille aineseks on kultuuriloos tahaplaanile tõrjutud, kuid poeesias seda olulisemal kohal seisev vaikimine.

Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis on alates 12. juunist avatud näitus kooliõpilaste kunstikonkursile „ÖKO“ saabunud parimatest töödest.

Väikepood Pärnu äärelinnas. Juuksuritöökoda Puhjas. Raamatupidamisbüroo Maardus. Eesti reklaamib end maailmas sellega, et ettevõtte asutamine võtab meil aega vaid mõne minuti. Tore. Aga ettevõtlusega lõpetamine? Paljud sukeldusid 1990ndatel rõõmuga ettevõtlusvabadusse ja pole siiamaani pinnale tulnud. Ehkki ettevõtlusega jätkamine ei ole enam ammu nende südamesoov.Väikeettevõtted, õigemini siis tegelikult mikroettevõtted moodustavad Eesti …

Projektiruumi näitus „FinnCycling-Soumi-Perkele! Volume 2“ on ühe teose terviklik näitus, mille keskmes on Soome kunstniku Martta Tuomaala samanimeline videoinstallatsioon. Videoinstallatsioon koosneb videost ja treeningjalgratastest, mida külastajatel on võimalik kasutada.

Retušeerimisel ehk foto järeltöötlemisel parema kujutise saavutamiseks on olnud fototehnikas ülioluline roll selle algusaastatest saati. Propaganda, massimeedia ja eriti moetööstuse mõjul on retušeerimine aga omandanud halvamaigulise tähendusvarjundi ning seda kritiseeritakse kui reaalsuse moonutamist. Kuigi etteheited on õigustatud, toovad need päevavalgele laialt levinud usu kaameraga jäädvustatud kujutise algsesse süütusse, foto võimesse…

Ehtekunst on üks laiahaardelisemaid, mõõtmetelt küll väike, kuid inimesele intiimselt lähedal asuvaid tarbekunsti­valdkondi. Näitus tõstab esile autoriehte kui kunstniku isikupärase eneseväljen­duse vahendi, mis väärtustab inimest kõige erinevamatel viisidel, pakkudes talle jätkuvalt uusi visioone ja konteksti, ning tugineb eksperimentaalsusele nii oma ideedes, materjalides kui ka oskustes.