NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Retušeerimisel ehk foto järeltöötlemisel parema kujutise saavutamiseks on olnud fototehnikas ülioluline roll selle algusaastatest saati. Propaganda, massimeedia ja eriti moetööstuse mõjul on retušeerimine aga omandanud halvamaigulise tähendusvarjundi ning seda kritiseeritakse kui reaalsuse moonutamist. Kuigi etteheited on õigustatud, toovad need päevavalgele laialt levinud usu kaameraga jäädvustatud kujutise algsesse süütusse, foto võimesse dokumenteerida olukorda tõesena – nii nagu see tegelikkuses oli.

Sarnane, mõnevõrra naiivne usk dokumentide süütusse on levinud ka arhiividest ning ajaloost rääkides. Kuid lähemal vaatlusel selgub, et ka arhiivid on kogutud mingit eesmärki silmas pidades. Ning ajaloolased, kes kogutud materjaliga töötavad, lähtuvad nagu enamus teadlasi uurimise algul püstitatud hüpoteesist. Nii on kogu meie maailmapilt paratamatult retušeeritud.

Olles ülal kirjeldatud olukorrast teadlikud, koondasid kuraatorid Šelda Puķīte (LV) ja Indrek Grigor (EST) näitusele „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu” kümme Eesti ja Läti geograafilisel territooriumil tegutsenud varajast naisfotograafi. Ning lisasid nende pärandile tänapäevase kihistusena kolme Euroopast pärit kunstniku teosed, milles on ühel või teisel moel ära kasutatud unustatud või hävinud kultuuripärandit.

Tartu Kunstimuuseum kui mäluasutus püüab olla teadlik enese rollist avalikkust teeniva ajalooliste teadmiste koguna. Viimane sunnib meid aga pidevalt kaaluma, mis on see, mida me ajaloost teame ning kuidas me seda teame. Sellest eesmärgist lähtus hiljutine kunstikooli Pallas pärandit taastutvustav näitus ning see oli tõukeks ka näiteks näituste sarja Tartu 88 ellukutsumisel, mille eesmärgiks on olnud viimaste kümnendite kunstiloos haigutavate lünkade tuvastamine ja täitmine. Sajandi tagusesse ajalukku vaatav näitus „Hõbetüdrukud”, mille tähtautoriteks on varased naisfotograafid, on samuti seatud panustama järjekordse kunstiloolise lünga täitmisse, seekord läbi rahvusvahelise haardega näituse.

 

Kuraatorid Šelda Puķīte ja Indrek Grigor
Osalevad kunstnikud: Antonija Heniņa, Lūcija Alutis-Kreicberga, Minna Kaktiņa, Emīlija Mergupe, Marta Pļaviņa.
Olga Dietze, Helene Fendt, Anna Kukk, Hilja Riet, Lydia Tarem.
Nanna Debois Buhl, Sami van Ingen, Elisabeth Tonnard.
Disainer: Alexey Muraško
Produtsent: Kristlyn Liier
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Nordic Culture Point, Frame Contemporary Art Finland
Koostööpartnerid: Fotomuuseum, Viljandi Muuseum, SA Hiiumaa Muuseumid, Rīgas vēstures un kuģniecības muzejs, Latvijas Fotogrāfijas muzejs, Aizkraukles Vēstures un mākslas muzejs, Rīgas Fotogrāfijas biennāle 2020, Pēteris Korsaks, Kristjan Riet

 

Päisefoto: Marta Pļaviņa „Kolm naist istuvad aasal” 1920–30ndad (detail). Aizkraukle ajaloo ja kunsti muuseum.

Galerii nimi: Tartu Kunstimuuseum

Aadress: Raekoja plats 18 , Tartu

Lahtiolekuajad: K, R-P 11:00 - 18:00, N 11:00 - 20:00

Avatud: 12.06.2020 - 27.09.2020