Kuidas sündis idee korraldada sel kevadel Tartu Kunstioksjon?
Tartu Kunstioksjon 2020 toimub tänavu esimest korda eesmärgiga on luua oksjon, mis kaasab võimalikult laia läbilõiget Eesti kunstielust. Kümne aastaga on äärmiselt edukaks osutunud Tartu noore kunsti oksjon, kus hinnad löövad üha uusi rekordeid. Noore kunsti oksjonil ei saa aga osaleda vanemad kui neljakümnesed täies loomejõus autorid. Enamus vanema kunsti oksjonitest aga tegeleb kas juba manalateele läinud loojate või siis nö kunsti klassikutega. Ühesõnaga, väga suur osa kunstnikkonnast on nagu väljalõigatud.
Samas, ei ole mõtet ju teha eraldi oksjonit üle neljakümnestele või piirata seda Tartu või Tartu Kunstnike Liiduga, sest üha enam on keeruline määratleda kellegi linnalist kuuluvust – igasugune piiride seadmine on juba iseenesest kunstlik. Seetõttu oligi kunstnikele oksjonil osalemiseks kaks kriteeriumi: kunstnik peab olema elus ja peab soovima oksjonil osaleda.
Geograafilisi, hariduslikke, meediumipõhiseid või mõõtmetest tulenevaid piiranguid ei olnud ja iga kunstnik võis oksjonile esitada kaks teost.
Meie rõõmuks on oksjon toonud kaasa suure huvi ja positiivse tagasiside. Kodulehte oksjon.kunstimaja.ee külastatakse väga agaralt ja mõtleme hetkel töid tutvustava voldiku lisatrüki peale.
169 kunstnikku esitas oksjonile 287 teost, oksjonil osaleb aga 50 autorit ja 51 teost. Kuidas valisite välja need, kelle looming oksjonile jõuab?
Korraldamise alguses panime paika, et oksjonile pääseb 50 autorit. Osaliselt on põhjus näitusepinnaks valitud monumentaalgalerii võimalustes, teisalt oksjoni ajalises kestvuses. Kohe alguses reaalse piiri paika panemine aitab ära hoida ka olukorda, kus osalejate arv salamahti paisuma kipub ja see on taolistel puhkudel suhteliselt tavaline.
Võin julgelt öelda, et oksjonikomisjon ei pidanud otsuse tegemise ajal arvet sooliste või vanuseliste kvootide üle, kuid sellest hoolimata on lõplik valik suhteliselt tasakaalus – esindatud on nii maal, graafika, foto, skulptuur kui kontseptuaalne kaasaegne kunst.
Maale on teoste seas kõige enam, Tartu on siiski veel maalipealinn ning oksjonitelt ostetakse maale kõige sagedamini.
Kuna Tartu Kunstnike Liidul oksjoni korraldamise ja üleüldse kunsti müügi kogemus puudub, teeb liit oksjonit koostöös Art & Tonic galerii ja selle omaniku, kunstikoguja ning noore kunsti oksjoni läbiviia Reigo Kuivjõega. Oksjonitöid valides kuulasime ka tema arvamust – kas neil kunstnikel ja teostel on tema hinnangul turgu ning kas hinnad on konkursivõimelised. Me ju kõik tahame, et nö esimene pääsuke oleks edukas ja ettevõtmisest saaks traditsioon. Kunstnik, kes pakub oma teose oksjonile, võiks alati meeles pidada: küsitav hind on alghind, kust peaks olema võimalus tõusmiseks ja pakkumishasardi tekkimiseks!
Tartu Kunstimaja produtsent Tanel Asmer, oksjonipidaja Reigo Kuivõgi ja kunstimaja kuraator-projektijuht Peeter Talvistu
Millistele töödele ennustad ise kõige suuremat edu?
Ma usun, et kõigi tööde üle saab toimuma korralik lahing. Imat Suumanni maalid lendavad tema molbertilt kohe peale valmimist omanike seintele ja oksjonil on need eriti taskukohased. Marita Liivak on suutnud mõista, et väga madal alghind võib kaasa tuua korraliku hinnasõja. Usun, et tema teose alghind kerkib mitusada korda. Hiljuti käis kunstimajas ekskursioonil üks seitsmes klass, nende seas jagunesid lemmikteose hääled enam-vähem pooleks Indrek Aaviku ja Mirjam Hinni vahel. Ja kõige naelaks on kindlasti viimasena pakkumisele lähev hiljuti lahkunud Peeter Alliku varane maal, mis on tõepoolest väga hea!
Miks peaks kunstnik üldse oma loominguga oksjonil osalema?
Kui pakutakse tasuta ja lihtsat võimalust tuntust kasvatada ja seejuures võib ka raha teenida, siis mina küll ei näe põhjust, miks ei peaks kunstnikud kandideerima või osalema. Ma ei tahaks uskuda, et teose müümata jäämisega kaasneb mingi jube ja kustumatu stigma. See-eest tõenäosus, et teos läheb hinnaga, mida ei oska vahest ettegi kujutada, on oksjoniõhinas väga suur ning juba mainitud noore kunsti oksjonil ei ole ju kümnetes või sadades kordades kerkivad hinnad midagi erakordset. Loomulikult on võimalus, et teos müüakse alghinnaga, mis võib näiteks galeriihinnast madalam olla, kuid ma usun, et taoliste riskide võtmine käib terve oksjonikultuuri juurde.
Kui mul oleks huvi kunstiostjana oksjonile tulla, kas siis on veel mahub?
Reedel, 13. märtsil kell 18 toimuvale kunstioksjonile hetkel veel kohti on. Registreeruda saab aadressil oksjon@kunstimaja.ee, kuid ma olen kindel, et tõsiseid huvilisi ei saada me ka ukselt tagasi.
Tartu Kunstimaja Monumentaalgalerii
____
Tartu Kunstioksjonil osalevad 50 kunstnikku 51 teosega: Indrek Aavik, Peeter Allik, Vano Allsalu, Maria Evestus, Lemme Haldre, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Pille Johanson, Siiri Jüris, Olesja Katšanovskaja-Münd, Kiwa, Peeter Krosmann, Gennadi Kurlenkov, Toomas Kuusing, Koidu Laur, Peeter Laurits, Heikki Leis, Tea Lemberpuu, Marita Liivak, Katrin Maask, Ove Maidla, Margus Meinart, Herkki Erich Merila, Katariin Mudist, Vahram Muradyan, Peeter Must, Gleb Netšvolodov, Mall Nukke, Eva Elise Oll, Anne Parmasto, Marja-Liisa Plats, Laura Põld, Enn Põldroos, Mari Roosvalt, Martti Ruus, Eneli Rõigas, Ahti Seppet, Maria Sidljarevitš, Regina-Mareta Soonsein, Imat Suumann, Jevgeni Zolotko, Maris Tammer, Kadri Toom, Alar Tuul, Maris Tuuling, Martin Urb, Helle Vahersalu, Valeri Vinogradov, Von Bomb, Liisi Örd
Teostega saab tutvuda aadressil oksjon.kunstimaja.ee ning näituselt saadavas kataloogis. Tekstide autorid on Kristlyn Liier ja Peeter Talvistu. Reprod pildistas Madis Katz.
Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 12. märtsiks. Osaleda saab ka telefoni teel.
