„Mis oleks, kui me ei mõtleks surmast kui lõplikust lõpust, vaid kui dünaamilisest protsessist, kus elu ja surm on lõimunud? Mis oleks, kui lein ei oleks pelgalt kaotusvalu, vaid loov jõud, mis avab tee mälestustele, sidemetele ja uutele algustele?“ küsivad näituse kuraatorid Ulla Juske ja Jana Huul.
Mälestusnäitus sai alguse Reeda kolleegi ja sõbranna Marje Taska initsiatiivil. Näitusel osalevad kunstnikud Sveta Grigorjeva, Eva Labotkin, Villu Plink, Jüri Ojaver, Marje Taska ja Silja Saarepuu, kujundaja on Villu Plink. Kõiki neid ühendab Reet – mentor, kuraator, kriitik ja sõber, kelle kaudu nende loomingulised teed ristusid ja kelle mõju jätkub ka pärast tema lahkumist.
Reet Varblane oli üks Eesti kunstivälja olulisemaid hääli – kunstiajaloolane, kriitik, kuraator ja kultuurilehe Sirp kunstitoimetaja. Ta töötas pikka aega Tallinna Kunstihoones ning oma elu viimased kümme aastat Vabaduse galeriis. Tema uurimistöödes ja projektides põimusid feministlik kunst, kriitiline mõtlemine ja poeetiline tundlikkus, olgu see siis Ado Vabbe, Karin Lutsu või kaasaegse Eesti kunsti käsitlustes.
Näituse kuraatorid on Ulla Juske – skulptuuri ja semiootika taustaga kunstnik ning Reet Varblase tütar – ja Jana Huul, galerist ja kuraator Võrumaa Muuseumist. Mõlemad on Reeda varasemad koostööpartnerid, kelle loominguline dialoog temaga kestab edasi.
Näitus „Ühendav lüli“ on kutse tulla hetkeks peatuma, meenutama ja tajuma elu ja surma vahelist õrna, ent püsivat sidet.
