Singeri sõnul noorte ja veel sündimata põlvkondade hääl ei kõla ning šokeerivad protestiaktsioonid võivad olla nende ainus võimalus. “Me hindame kunsti, kuid see, mille kaotamisega ähvardavad kliimamuutused, on märksa olulisem. Kaalul on kõik, mida me siin planeedil hindame, kaasa arvatud inim- ja muu elu püsima jäämine,” kirjutab professor.
Tähelepanuotsingud kunsti “hävitamise” kaudu
Viimastel kuudel on mitmel korral rahvusvahelist kõlapinda pälvinud kliimaaktivistid, kes oma sõnumi edastamiseks on visanud küll tomatisupiga Van Gogh "Päevalillede" suunas või määrinud putru Claude Monet’ „Heinakuhjadele“. Princetoni ülikooli bioeetika professor Peter Singer selgitab Eesti Päevalehes ilmunud artiklis lähemalt, miks on aktivistid valinud just sellise viisi kliimakatastroofist rääkimiseks.
Just Stop Oil aktivistid Londoni rahvusgaleriis.
