Sõnakatest T-särkidest kunsti rolli sügavama mõtestamiseni
Tallinna Kunstihoones ja selle galeriides ootab publikut kolm eriilmelist näitust. Mõne päeva eest avati kunstihoones kuraatori Corina L. Apostoli näitus „Mis sillutab teed uuele maailmale?“, mis uurib viimase dekaadi jooksul loodud sotsiaalselt kaasavat kunsti ja kunsti rolli sotsiaalses ning poliitilises võitluses. Kas ja milline on kunsti roll ühiskonnas? Kui palju saab kunsti sotsiaalses ja poliitilises sfääris üldse kaasa rääkida või ühiskonda kujundada? Oma töid eksponeerivad nii Eesti kui ka välismaa 14 kunstnikku või rühmitust: Alina Bliumis, Zach Blas, Chto Delat?, Vala T. Foltyn, Núria Güell, Sandra Kosorotova, Kristina Norman, Daniela Ortiz, Tanja Ostojić, Lia Perjovschi, Dan Perjovschi, Dushko Petrovich, Urmas Viik ja Ala Younis.
3.oktoobrini saab kunstihoone galeriis aga uurida lähemalt T-särki, ehk tõenäoliselt 20. sajandi kõige populaarsemat riideeset, mis on väljendanud nende kandjate poliitilisi, isiklikke või hoopis kaubanduslikke eelistusi ja seisukohti. Tänaseks ei ole kohta, kuhu T-särk, mis klapib selga nii meestele kui naistele, ei sobi – sellega võib minna nii trenni, kontorisse kui ka peenematele sündmustele. Teisalt räägib T-särk ka massitarbimisest, ületootmisest ja kuhjuvatest tekstiiljäätmetest. Näitus „Sada särki seljas” tutvustab mäluasutustest, erakogudest ja otse valmistajatelt laenatud särkide seas disaini- ja kunstiteoseid, poliitilise sõnumiga särke, kurioosumeid ja täiesti tavalisi tarbesärke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja lähimineviku olulised küsimused ja areng. Saja särgi seas on esindatud mitmete autorite loomingut: Reet Aus, Kertu Ehala ja Ave Teeääre, Marco Laimre, Laivi, Peeter Sepp, Saima Priks, Juku-Kalle Raid ja Johannes Säre. Näituse kuraatorid on Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman.
Vabaduse väljakul olles tasub läbi astuda ka linnagaleriist Harju tänaval, kus on nädala lõpuni end sisse seadnud Robin Nõgisto „Pildirahvas”, kus kohtuvad kassid, koerad ja sisalikud, hipsterid, skeletid ja tulnukad. Kel on huvi nimetatud tegelastega lähemalt tuttavaks saada, tasub osa võtta reedel, 24. septembril kell 18 toimuvast ringkäigust.
Illimar Pauli kunstimiraaž
Vabaduse galeriis on 29. septembrini väljas 1970ndatest Eesti kunstiväljal aktiivselt tegutsenud Illimar Pauli näitus „Kokkumäng”, mida võib vaadata kuus aastat tagasi samas galeriis toimunud väljapaneku “Aed” mõttelise jätkuna. Jätkuvalt on kunstniku jaoks oluline loodus, eelkõige eksootiline looduse, sest ka kodumaistest taimedest on saanud kunstniku käe läbi vohav ja salapärane floora. Kadunud ei ole ka kunstniku kiindumus detailsuse vastu.
Illimar Paulil on olnud seitsekümmend isikunäitust ja tema loomingut on esitletud ligi kahesajal väljapanekul. Kunstniku 1970ndate hüperrealistlikus laadis serigraafiatehnikas linnavaated olid omal ajal ühed uuenduslikumad graafilised lehed, seda nii tehnika kui ka kujutamisviisi poolest.
Kas aeg peatub? Huupi teab…
Solarise keskuse juurde jõudes tasub aga teha meelipuhastav kunstirännak Huupi isikunäitusel „Päeva Palee II” Solarise galeriis, mis kujutab autori katset muukida kujundlikult lahti inimesest sõltumatut – ajas muutuvat värvi ning väljamõeldut ja kirjeldatavat – aega, milles me ennast mõõdame. Väljapanek koosneb maaliseeriast, mis kombineerub värvist ja arhitektuurist, valgusest ja varjust. Teoste pealkirjadeks on kellaajad, mis tähistavad valgust ajas ja ruumis ning sümboliseerivad valguse kulgemist. Aeg ehk igapäevaselt ja pidevalt muutuv ning korduv valgus ja vari on maalidel ainsaks reaalselt eksisteerivaks elemendiks, milleks on ajavöönd UTC/GMT -6.
Kui aga südalinnast kaugemale vaadata, siis enne kuu lõppu tasub võtta ette sõit Põhjala tehasesse, mille galeriipinnal on avatud Kärt Hammeri jõuline näitus “Punane/Red”. “Punane viib sügavamale ja kaugemale intiimsusesse, kus häbist on silmad maas ja punastamine ei näi lõppevat. Aga häbeneda ei ole midagi,” seisab näituse tutvustuses. Intrigeeriv, kas pole?
EKA galeriis näitusel “Keksurajad” ootavad aga veel mõned päevad publikut Aksel Haagenseni ja Triin Kerge elemendid oma lapsepõlvest. Mõlemad kunstnikud uurivad isiklike mälestuste kaudu mälestusi üldisemalt.
Kui soovitustest jäi väheks, uuri rohkem infot näituste kohta Tallinnas, teistes Eesti linnades ja ka lähiriikides leiad NOARi kunstikaardilt.