Marje Üksine pälvis preemia isikunäituste „Pilguheit minevikust tulevikku“ Toompea lossi kunstisaalis, „Kimbutab“ Rüki galeriis, „Siit ja sealt“ Luunja vallamaja galeriis ning aktiivse näitusetegevuse eest 2022. aastal – osalemine näitusel Hausi galeriis, Türi kultuurikeskuses ja Tartu kunstimuuseumis.
Eesti graafika silmapaistvamaid esindajaid Marje Üksine on osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas Ljubljana, Krakówi, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel. Kunstniku arvukad isikunäituseid on toimunud peale Eesti ka paljudes välisriikides.
Loomingu algusaastatel kasutas Üksine peamiselt kuivnõelatehnikat ja liikus sealt edasi koloreeritud värvilitograafia juurde, millele lisandus sammhaaval akvarellitehnika. Kui kunstniku varasema loomingu kesksel kohal on Tallinna motiivid ja vihjed vanalinna keskaegsele arhitektuurile, siis viimastel aastatel keskendub Üksine looduse ja tehiskeskkondade sümbioosile, valutades õigustatult südant inimese tegude tagajärgede ja meist sõltuva elukeskkonna säilimise pärast. Üksise loomingus on mängleva kergusega seotud täiuslikuks koosluseks näivus ja tegelikkus, detailid ja tervikkujundid, illusoorsed kolmemõõtmelised vaated ja aastatega omandatud laitmatud tehnilised oskused. Marje Üksise tööd on teostatud klassikalistes, tänapäeval harva kasutatavates sügavtrükitehnikates (peamiselt kuivnõelas ja metsotintos), kuid nende tehnikate kasutamise fantaasiaküllasus ja professionaalsus loovad värske ja kordumatu tulemuse.
Juhan Maiste pälvis auhinna kogumiku „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ eest. Professor Juhan Maiste on pühendunud Eesti kultuuripärandi, eriti mõisaarhitektuuri, inventeerimisele, kaitsmisele ja väärtustamisele. Juhan Maiste on ka hindamatu õpetaja, kelle käe alt on võrsunud muinsuskaitses suunda kujundav kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond. Aastatel 2017–2022 oli Maiste Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi professor. Ta on „Eesti kunsti ajaloo“ kolmanda köite koostaja ja toimetaja.
Juhan Maiste on ka arvukate kunstiajaloo alaste raamatute ja artiklite autor ja on kunstiajaloolasena andnud mõõtmatu panuse meie kultuuripärandi uurimisse ja mõtestamisse.
Tiina Sarapu pälvis auhinna isikunäituse „Must peegel“ Draakoni galeriis ja aktiivse loomingulise tegevuse eest 2022. aastal (ühisnäitused „Tolm“ Tartu Kunstimajas, „Melting Borders“ Poolas Wrocławis, „Coburg Prize for Contemporary Glass 2022”, Euroopa kaasaegse klaasi muuseumis Saksamaal; „Värv – punane 2.0“ Kohtla-Järve põlevkivimuuseumi Valges saalis; „Mitte ainult hedonismist” kunsti- ja muusikafestivalil „Bubbles“ Sõltumatu Tantsu Laval; „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu“ Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones Tallinnas.
Tiina Sarapu loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega. Ta on loomingus loonud illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid ja avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse väljendamiseks, töötades klaasis kui materjalis eneses olevate opositsioonidega.
Sirja-Liisa Eelma pälvis auhinna isikunäituste „Must peegel“ Draakoni galeriis ja „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas ning näitustel „Korduvad mustrid“ ja „Värv kui idee“ osalemise eest.
Sirja-Liisa Eelma on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Tihti kasutab ta maaliseeriates korduva kujundi aeglast muutumist, et mõtestada teemasid, mis talle enim südamelähedased, näiteks tähenduste puudumine või nende ambivalentsus, pausist tekkida võiv füüsiline kogemus, vaikus ning nähtava ja nähtamatu piiritlemine. Eelma praktika toetub maalimise ajalise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Eelma värvivalik on nüansipeen, tundlike gradatsioonidega ja valdavalt pastelne. “
Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis, mida annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
2023. aastal esitati Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 38 kunstnikku ja kunstiteadlast: Kaur Alttoa, Nele Ambos, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Merike Estna, Cloe Jancis, Heigo Jelle, Erkki Juhandi, Kristiina Kaasik, Kai Kaljo, Linda Kaljundi, Flo Kasearu, Mare Kelpman, Kati Kerstna, Kristi Kongi ja Krista Mölder, Raoul Kurvitz, Aime Kuulbusch-Mölder, Kai Lobjakas, Holger Loodus, Urmas Lüüs, Juhan Maiste, Raul Meel, Kaido Ole, Aet Ollisaar, Tõnis Saadoja, Tiina Sarapu, Indrek Sirkel, Taavi Suisalu, Anna Škodenko, Taavi Talve, Diana Tamane, Nele Tiidelepp, Kadri Toom, Ruudu Ulas, Anu Vahtra, Vergo Vernik, Marje Üksine.
Allikad: Sirp 27.10.2023 ja tallinn.ee
