Ükssarvikuid kohtame iidsetes müütides, keskaegses kirjanduses ja kunstis, 16.–17. sajandi kuninglikes õukonnatseremooniates ja tänapäeva moodsas maailmas. Ükssarvikuga kaasnevad alati maagia ja salapära. Seda ühesarvelist imelist looma on kirjalikus ajaloos esimest korda mainitud üle kahe tuhande viiesaja aasta tagasi. Vanas Testamendis nimetatud sarvilist metsikut looma tõlgiti ja tõlgendati ükssarvikuna ning teda peeti esimeseks Jumala loodud loomaks. Ükssarvikut kirjeldati kui vaprat, metsikut ja üllast olendit, kelles nähti Kristuse sümbolit. Teda võrreldi ka vapra rüütliga, kes on truu armastatule, kuid halastamatu vaenlaste vastu. Ükssarviku võlujõud peitus tema sarves ja nii sai sellest üks otsitumaid maagilisi vahendeid. Tänu ükssarviku jahi legendile sai temast kõige imelisema ja kättesaamatu olendi võrdkuju. Legendi järgi suutis ükssarviku kinni püüda vaid neitsi ja looma oli võimalik tappa, kuid mitte kunagi taltsutada. Tal on keskne koht ka varakristlikus menukas kogumikus „Physiologus“, kus arutletakse loomade kui kristliku moraali kandjate üle. Sealt rändas see imeline loom edasi pea kõikidesse keskaegsetesse bestiaariumitesse ning loodusteaduslikesse ja teoloogilistesse kirjutistesse. Sel moel sai ükssarvikust kristliku maailma kollektiivse alateadvuse osa ning alles varauusajal hakati kahtlema tema olemasolus.
Rootsi Ajaloomuuseumide ja Rootsi Kuningliku Relvakambri ning Eesti muuseumide ja erakogudega koostöös korraldatud näitus kutsub avastama salapärase ükssarviku tähendust läbi ajaloo ning kohtuma ükssarvikutega 16.–21. sajandi esemetel ja kunstiteostel. Eesti kogudest pärit teosed esitlevad meile ükssarviku siinset kohalolu ja tähtsust. Varauusaegsed haruldased kuninglikud esemed Rootsi Kuninglikust Relvakambrist avavad tema kujutiste sümboolset tähendust ja kasutust ajal, kui Rootsi kuningad valitsesid Eesti- ja Liivimaad. Kuid see müstiline loom ei elanud ainult kiriklikus ja õukondlikus ringkonnas – samavõrra armastasid ükssarvikut ka õpetlased, sõdurid, linnakodanikud ja talupojad. Nii vaatabki ta meile vastu värvilistelt tikanditelt, sepistatud ja puidust esemetelt, relvadelt ja omaaegse teaduskirjanduse lehtedelt. Ta on meie ees nii sümbolistlikel kui ka nüüdisaegsetel kunstiteostel. Praeguseks kannab ükssarvik uusi tähenduskihte, esinedes tegelasena fantaasiakirjanduses ja lasteanimatsioonides, sümboliseerides vabadust ja armastust LGBTQ-kogukonnas ning tähistades miljardi dollari väärtuse ületanud edukaid iduettevõtteid.
Kas see uhke ja tabamatu imeline loom on päriselt olemas või elab ta vaid väljamõeldud maailmas? On see üldse tähtis? Kuigi ükssarvikutel võib olla koht vaid meie unistustes, on nad erakordsed sümbolite väest laetud olendid. Igaühe jaoks, kes neisse usuvad, on nad olemas. Nii ütles ka ükssarvik Alice’ile Peeglitaguses maailmas: „Kui sina usud minusse, siis mina usun sinusse.“ Tere tulemast ükssarviku võlumetsa!
Publikuprogramm
Ükssarvikud ootavad võlumetsa nii väikeseid kui ka suuri! Näitusega kaasneb hulk eriilmelisi üritusi, kus tutvustatakse ükssarvikute imelist maailma aegade algusest kuni tänapäevani. Traditsioonilise ava- ja lõpuprogrammi kõrval toimuvad peredele mõeldud publikupäevad ja kuraatori ringkäigud. Töötubades keskendutakse ükssarvikutele nii teaduslikust vaatenurgast kui ka käsitöö aspektist. Hilissügisel algavas loengusarjas käsitletakse teemasid alates varauusaegsetest Rootsi valitsejatest kuni fantaasiakirjanduseni. Näitusega kaasnevad haridusprogrammid ning gümnaasiumiõpilastele toimuvad süvendatud hariduspäevad. Täpsema info kõigi ürituste kohta leiab kodulehe sündmuste kalendrist, mida täiendatakse jooksvalt.
Näitus on üleval Väikese kabeli kahel korrusel ja kooriruumis. Teisele korrusele pääseb Hõbedakambri kõrval asuvast müüritrepist. Kooriruumis on avatud näitusega seotud publiku- ja tegevusala. Väljapanekuga kaasnev kataloog ilmub lähiajal.
Näitus on korraldatud Eesti Kunstimuuseumi, Rootsi Kuningliku Relvakambri ja Rootsi Ajaloomuuseumide koostöös. Näituse idee lähtub Rootsi Kuningliku Relvakambri perenäitusest „Ükssarvikud. Kui sina usud minusse, siis mina usun sinusse“ (29.10.2022–07.04.2024, kuraatorid Pia Bengtsson Melin ja Andreas Olsson).
Meeskond
Kuraatorid: Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum), Pia Bengtsson Melin (Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid)
Näituse kujundus: Mae Kivilo
Graafiline disain: Külli Kaats
Tehniline juht: Tõnis Medri
Publiku- ja haridusprogrammid: Merike Kurisoo, Külli Kõiv, Annika Teras
Ükssarviku võluaia kujundus: Mae Kivilo, Karmen Haiba
Koordinaatorid: Merike Kurisoo, Laura Tahk, Helen Volber, Annika Teras
Näituse töögrupp:
Liis-Marel Aak, Andres Aamos, Isabel Aaso-Zahradnikova, Richard Adang, Karmen Haiba, Siim Hiis, Kaarel Eelma, Hedi Kard, Klaire Kolmann, Marju Kubre, Külli Kõiv, Tambet Kütt, Inger Olovsson, Andreas Olsson, Kaisa-Piia Pedajas, Augusta Persson, Jaana Ratas, Kadi Raudalainen, Renita Raudsepp, Tarmo Saaret, Laura Tahk, Annika Teras, Helen Volber
Täname:
Piia Ausman, Malin Grundberg, Kristiina Hiiesalu, Darja Jefimova, Greta Koppel, Theodora Kormpaki, Aet ja Jüri Kuuskemaa, Kalle Laasberg, Kalmer Mäeorg, Kärt Ojavee, Risto Paju, Marju Raabe, Moonika Teemus, Arho Tuhkru
Teosed kogudest:
Eesti Ajaloomuuseum, EELK Lääne-Nigula kogudus, Eesti Kunstimuuseum, Jüri Kuuskemaa kogu, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Kätlin Ojavee kogu, Kalle Laasbergi kogu, Piia Ausmani kogu, Roomakatoliku Kirik Eestis, Rootsi Kuninglik Relvakamber, Rootsi Riiklikud Ajaloomuuseumid, Tallinna Linnamuuseum, Tartu Ülikooli kunstimuuseum, Tartu Ülikooli raamatukogu
Partnerid
Rootsi Kuninglik Relvakamber ja Rootsi Ajaloomuuseumid
