Pärnu linn oli just saanud endale EKP vara – käestlastud parteimaja Esplanaadi tänaval. Et see kukkus linna sülle tasuta, siis oli raad helde ning andis hoone Chaplini käsutusse ka tasuta ja koguni 15-ks aastaks!
Kohe algasid kunstinäitused ning filmiõhtud, mõttekojad ning linna loodus- ja ehituspärandi kaitsmine. Just see viimane ajas linnavalitsuse turri ning 15 aasta möödudes müüs linn kunstimuuseumiks ümber ehitatud Chaplini maja maha. Hädatapmine ei õnnestunud, sest rahvusvaheline kultuuriavalikkus astus vahele – Vabariigi kultuuriministri lauale tuli tuhandeid protestikirju. Aktsiooni juhtis legendaarne kunstiteadlane Edward Lucie-Smith Londonist, Uue Kunsti Muuseumi kollektsiooni peaekspert. Suuresti tänu tema teadmistele ja võrgustikule ongi UKM-il õnnestunud korraldada näitusi välismaal ja saada teoseid oma kunstikogusse kogu suurest maailmast.
Koostöös kunstimuuseumide ja galeriidega Pariisis, Ateenas, Hannoveris, Pekingis, Pescis, Helsingis, Stockholmis, Kiievis, Ulan-Batoris on UKM toonud pärnakatele näha Marc Chagalli, Jean Cocteau, Victor Vasarely, Corneille, Jean Rustini, Viggo Wallensköldi. Elina Brotheruse, Liu Wei, Robert Mapplethorpe’i, Joel Peter Witkini jpt teoseid.
Eriti kallid on muuseumi loojatele esimesed laekumised Jüri Arrakult, Peeter Mudistilt, Leo Lapinilt, Raul Meelilt , Cesar Izquierdolt, Martin Garcia Riveralt. Eelmisel sajandil toetas aktiivselt UKMi kogu täiendamist Eesti Kultuurkapital. Sellel sajandil on mitmete teoste ostmisel abiks olnud Pärnu Sadam. Suurem osa museaale on siiski kunstnike eneste poolt annetatud. On ju raske leida kunstnikku, kes ei tahaks, et osa tema loomingust asuks kõrvuti Evald Okase ja Pablo Picasso või meie viimase annetaja Rafal Olbinski loominguga.
Uue Kunsti Muuseumi ellujäämise saagas on eriti palju panustanud kolm viimast Pärnu maavanemat Toomas Kivimägi, Andres Metsoja ja Kalev Kaljuste. Ilma Pärnu linna, Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi tegevustoetusteta poleks muuseum jõudnud 30. sünnipäevani.
Muuseumide kogud on kui Niiluse krokodillid, kes kasvavad järjest suuremaks kuni oma elu lõpuni. Seepärast unistab UKM kaasaegsest ühishoidlast Pärnu Muuseumi ja Endla Teatriga. Neis kogudes on palju pärle, mis teevad Pärnut suuremaks ja tuntumaks.
