Näituse kuraator on Laura Toots.
13. sajandi Pärsia luuletaja ja õpetlase Rumisõnul on inimolemine võrreldav võõrastemajaga, kuhu tunnete näol saabuvad igal hommikul uued külalised. Nad on alati muutumises ja mis peamine, alati mööduvad. Kõiki külalisi, ka kiuslikke, tuleb lävel tervitada ja sisse kutsuda, sest lahkudes teevad nad ruumi järgmistele.
Kõik kolm kunstnikku toovad näitusele eripalgelised portreed, nii dokumentaalsed kui ka fiktiivsed, sisekaemuslikud mõtisklused kui laiemad sotsiaalsed uurimused, sulamid ajaloolisest ja kaasaegsest ainesest, mis vormilt tasapinnalised ja ruumilised, kuid eelkõige autoportreelikud nägemused – jevgenizolotkolikud, dianatamenelikud ning lydiahannahilikud.
Lydia Hannah on Belgia visuaalkunstnik ja muusik. Oma loomingus uurib ta, kuidas arhitektuuri ja maastiku ruumiline dünaamika muudab inimeste arusaama reaalsusest, luues abstraktseid, endassehaaravaid kohaspetsiifilisi videoteoseid ja helimaastikke. Lydia Hannah teosed käsitlevad sageli üleminekuid, üleminekuruume ja -kohti, mis on vahepeal, kus tundub kõik ja mittemiski üheaegselt võimatu. See on seisund, mis võimaldab tal esile tuua meid ümbritseva hapruse.
Diana Tamane keskendub peaasjalikult fotokunstile, kuid kasutab oma loomingus sageli ka videot, heli ja kirjalikke tekste. Tamane aines on autobiograafiline – kunstnik uurib enda ja oma perekonnaliikmete omavahelisi suhteid, kuuluvust, argiseid hetki, mälestusi, unistusi ning nende muutumist ajas. Oma perekonnaloo abil suhestub kunstnik laiemate ajalooliste ja ühiskondlike muutuste, kultuuriliste identiteetide ja põlvkondadevaheliste erisustega.
Jevgeni Zolotko on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus. Zolotko kaevub oma loomingus meie ühise teadvuse eelsesse minevikku. Tema teosed kui ka tööviis on seejuures materiaalsed, esitlemine korraga nii õhuline kui ka raskepärane.
Laura Toots on kunstitöötaja, kes oma senistes rollides õppejõu, kuraatori ja festivalijuhina on olnud huvitatud kollektiivsetest töövormidest ja -kogemustest. Vedanud eri mastaapidega projekte – trükisest kunstibiennaalini – on Tootsile oluline ühistööst tekkiv laiem ideedevahetus eri valdkondade esindajate vahel. Aastast 2017 töötab ta Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraatori-projektijuhina.
