Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutus alustas 2015. aastal koostöös Narva Gate OÜ-ga residentuurikompleksi rajamist ajaloolisesse Kreenholmi kvartalisse. Projekti toetab kultuuriministeerium.
Kunstiresidentuur tegutseb aadressil Joala 18 asuvas historitsistlikus stiilis villas, mille kogupind on 1026m2. Maja oli XIX sajandi lõpul ehitatud Kreenholmi tehnilisele direktorile John Carrile residentsiks, pärast Teist maailmasõda, kui sõjas kahjustada saanud hoone rekonstrueeriti, tegutsesid seal kultuurimaja ja raamatukogu.
Narva kunstiresidentuur ühendab endas kõiki majal olnud kunagisi ülesandeid ― see on multifunktsionaalne elu- ja loomemaja, kultuurikeskus ja haridusasutus. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele ka praktikabaasiks.
Narva kunstiresidentuuril on oluline roll eesti kultuurielu mitmekesisemaks ja rahvusvahelisemaks muutmisel
(1) pakkuda kunstnikele võimalust elada ja töötada unikaalses keskkonnas → Narva piirilinnana on loomeinimestele atraktiivne keskkond.
(2) tuua Eestisse rahvusvaheliselt tunnustatud loomeinimesi → residentuuris töötavad ja eksponeerivad oma loomingut kunstnikud Eestist, Venemaalt ja mujalt maailmast.
(3) muuta Narva läbi kultuuriliste tegevuste passiivsest perifeeriast aktiivseks kultuurikeskuseks.
Narva kunstiresidentuur toimib eduka lõimumisprojektina, pakkudes dialoogi läbi kunsti ja kultuuri
(1) tutvustada venekeelsele elanikkonnale professionaalset kaasaegset eesti kunsti ja kunstnikke.
(2) väärtustada kohalikku ajalugu ja vaadelda seda laiemas kontekstis → aktiivne residentuuriprogramm toetab igati süvenemist Eesti ja konkreetsemalt Ida-Virumaa kultuuri, ajaloo, looduse, turismi, tööstuse ning sotsiaalse keskkonna eripäradesse.
(3) tuua elu tagasi rikkaliku kultuuri- ja arhitektuuripärandiga Kreenholmi linnaosasse. Kreenholmi manufaktuuri pankrot 2010. aastal oli narvakatele šokk — Kreenholm moodustas ju olulise osa Narva identiteedist ning Kreenholmi linnaosa jäi pärast vabrikute sulgemist tühjaks. Samas on Kreenholmi kvartalil väga suur potentsiaal muutuda oluliseks tõmbekeskuseks.
(4) läbi kunstiprojektide muuta Narva avalikku ruumi ja elukeskkonda paremaks ja funktsionaalsemaks.
(5) kaasata kohalikke noori. Praegu lahkub suur osa Narva noori pärast keskkooli lõpetamist linnast ega tule enam tagasi. Seepärast on sideme loomine kodulinna ja selle ajalooga; elukeskkonna parendamine, kultuurisündmuste mitmekesisus, avalikud üritused linnaruumis olulised Narva noorema elanikkonna jaoks.
