Näitus annab ülevaate Eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest. Esile on tõstetud näited, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud nii rakenduskunsti, tööstuskunsti kui ka disaini nime all.
Eesti disain on väga kiiresti arenev. 20. sajandi algus oli iseseisvunud Eestis suurte muutuste aeg. Kui ühelt poolt oli jätkuvalt oluline industrialiseerimine, siis teiselt poolt olid kõige disaini puudutava keskmes paljuski väikeettevõtted ja töökojad, millega olid seotud mitmed Riigi Kunsttööstuskooli (asutatud 1914) lõpetanud kunstnikud.
II maailmasõja järel muutus eriti oluliseks nende kunstialade roll, mis olid seotud argiümbruse kujundamisega. Eestis oli fookus kergetööstusel: mööblil, valgustitel, klaasil ja keraamikal. 1950. aastatest alates põimusid sõjaeelse modernismi jooned, nõukogude ideoloogia ja esteetika nõuded ning Lääne kultuuri mõjud.
1990ndatel aastatel, pärast taasiseseisvumist, muutusid nii võimalused kui ka arusaamad. Sündis hulgaliselt uusi algatusi nii ettevõtjate kui ka disainerite poolt. Tänaseks on tekkinud arvestatav uuendusmeelsete disainerite tuumik. Silmatorkavad ja olulised on nende disainerite algatused, kelle toodang on välja kasvanud kontseptuaalsest lähenemisest ja väljakujunenud konventsioonidega mängimisest.
