Näitusel on väljas üheteistkümne tudengi teosed, mis on inspireeritud Muhu saare elanikest, nende lugudest ning saarelt kogutud materjalidest. Projekti keskmes on edasihoidlik ja hooliv suhtumine ümbritsevasse keskkonda ja inimestesse – püüdlus märgata, austada ja väärtustada seda, mis on juba olemas, ega tuua sisse midagi liigset.
Tudengid töötasid utoopilises lähteolukorras: ette kujutati maailma, kus elu väljaspool Muhu saart enam ei eksisteeri. Sellises maailmas on just loovinimesed ja disainerid need, kes peavad kiiresti aklimatiseeruma, õppima tundma kohalikke elanikke ja nende vajadusi ning leidma viise, kuidas oma oskuste ja teadmistega kogukonda toetada.
Üliõpilased liikusid saarel tähelepaneliku vaatleja ja kogujana. Nad korjasid rannikult, metsast ja talude ümbrusest materjale – kive, puitu, vetikaid, tekstiilijääke, unustatud esemeid ja tootmisülejääke –, püüdes võimalikult vähe sekkuda olemasolevasse keskkonda. Oluline oli materjalide päritolu ja tähendus: iga fragment kannab endas osa Muhu maastikust, ilmastikust ja ajaloost.
Iga teos on loodud konkreetsele saare elanikule – olgu see siis praegu Muhus elav inimene, kunagine muhulane või hoopis väljamõeldud tegelane. Teoste kaudu kerkivad esile intiimsed ja isiklikud suhted paigaga: kuidas materjalid räägivad saare elust, kuidas väikesed igapäevased harjumused võivad saada loovuse allikaks ning kuidas disain saab toimida sillana põlvkondade, tulijate ja olijate vahel.
Kursuse juhendaja ja näituse kuraator: Liisi Tamm.
Valikainet juhendasid: Liisi Tamm, Mari-Triin Kirs, Kristjan Sisa.
Osalejad: Kristiina Bulgarin, Stefani Freitok, Helis Mosona, Reti Natalie Nael, Trine Ots, Leena Isabel Pizzolante, Mari Saffre, Grete Sallo, Katariina Torm, Johanna Tuisk, Darja Zaboronok.
Näituse kujundus: Trine Ots, Grete Sallo.
