Hilda Kamdron sündis Pärnumaal Läti piiri ääres. Hõre haridustee sai põhjalikuma jätku alles 1922. aastal, mil tal õnnestus astuda Pallase kunstikooli. Ta esines mitmetel õpilastööde näitustel, kuid tema meisterlikult täpsed akvarellid, millel oli kujutatud dokumente, fotosid ja mängukaarte, ei leidnud laiemat mõistmist. Pärast 1930. aastat Kamdron enam näitustel üles ei astunud, vaid keskendus entsüklopeediliste jooniste tegemisele Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna, aga ka Eesti Rahva Muuseumi, kirjastuste ja ajakirjade jaoks, kujutades näiteks rahvarõivaid, rakke, katkiseid lõualuid ja suitsusaunu.
Teise maailmasõja järel ei leidnud Kamdroni looming tunnustamist, lisaks kiusati teda poliitiliselt taga. Ta esines veel vaid mõnel amatööride kunstinäitusel, kus näitas puutükkidest kokku pandud kollaaže. Eraklikuna vaesuses elanud Hilda Kamdron hävitas suure osa oma loomingust tulekahjus. Ta ise suri peaaegu unustatuna.
Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni kuulub paarsada Kamdroni joonistust, mis kujutavad Tartu hävitamist Teises maailmasõjas ja modernistliku Annelinna elamurajooni rajamisel teele jäänud aguli kokkulükkamist. Neid kaht suurt traumat dokumenteerib Kamdron süstemaatiliselt oma joonistustes, kus segunevad kurbus, viha ja pettumine.
Näitus on osa püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.
Koostaja: Eero Epner
Näituse kujundus: Siim Hiis
Graafiline disain: Kätlin Tischler
Koordinaator: Johanna Jolen Kuzmenko
Täname:
Enn Lillemets, Kaie Jeeser (Tartu Linnamuuseum), Hans-Otto Ojaste, Maria Lota Lumiste
