Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste abil rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes esineb korduva teemana folkloor kväärilikule ümbermõtestamisele avatud kultuuriringluse kujul. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul süütuna näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel kasutavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.
EKKMi näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit.
„Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava n-ö kangelase kujutamisele –, kuid arendab neid edasi teostes, mis põhinevad ajaloolistel juhtumiuuringutel. Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Samma kasutab unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildude tabamiseks lugude jutustamist ja arhiivimaterjali eesmärgiga patriarhaati mehekesksusest vabastada.
Näitus koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile, et tähistada sellega Eesti Vabariigi 20. aastapäeva. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osas on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust levinud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvussümbolit Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes sellesse on uhkusega sisse kirjutatud.
Näitusel saab näha installatsioone, mis ironiseerivad rahvuslikke müüte, kväärivad kangelase kuvandit ja õõnestavad konservatiivset moraali.
