Anna Kodź esitleb näitusel oma serigraafiatöid seeriatest “On the other side of the mirror” ja “An infinite number of transition forms”.
Keha oma bioloogilises tähenduses on meile hästi teada, kuid keha kui kunstiteos tähendab midagi hoopis muud. Kehalisuse mõistet on keeruline defineerida, kuna omab paljusid sotsiaal-kultuurilisi seoseid ja konnotatsioone. Oma töödes on Kodź keskendunud ennekõike naise kehale; naise kehalisust võib näha kui oleviku vaateakent – ühest küljest üldlevinud ja massikultuuri poolt omistatud, teisest küljest kui lahinguvälja naise ja tema enese vahel. Keha on kunsti jaoks suurepärane subjekt, kuna funktsioneerib kindlas kultuurilises reaalsuses, mida loovad sotsiaalkultuurilised praktikad. Keha on “looming”, mis jääb tunnetusele pidevalt kättesaamatuks ning on seotud erinevate suhetega – suhtega “Minu”, füüsilise maailma ja ühiskonna vahel – suhtega veel ühe “Minu”, religiooni, rassi ja soo vahel.
Anna Trojanowska esitleb näitusel töid graafikaseeriatest “The Order of Entropy” (2020) ja “Utwór Pracowniczy” (2021).
“Ma püüan oma töödes vältida sõna-sõnalisust. Taasloomise asemel ma loon. Muidugi pole võimalik end eraldada reaalsusest ja selle mõjust, kuid ma püüan veenduda, et need seosed poleks nii tugevad, et lubaksid minu loodud ruumidel olla seotud konkreetsete kohtade ja konkreetse ajaga.
Graafikastuudio on koht, kus pildid ja ideed minu peast saavad tulla siia maailma. See on koht täis müstilisi lõhnu, pudelikesi kummaliste esemete ja vedelikega, see on justkui alkeemiku töökoda. Graafikastuudios loodud trükised on nagu fotod teisest reaalsusest, mida ma vahel ei mõista. Nad on kui kaadrid unest, millest me mäletame ainult mõningaid segaseid pilte, hääli või lõhnu. Ja mida rohkem me püüame seda meelde tuletada, seda enam see kaob. Jääb vaid müstiline järelkujutis.”
