Kunstikooli Pallas õpilasena (1919- 1925) võttis ta eeskuju oma õpetajate Konrad Mäe ekspressionismist, Ado Vabbe futurismist. Enesetäiendamise aastatel (1926-1929) Pariisis mõjutas Vardit kõige enam uusasjalikkus, mida ta õppis tundma venelase Vassili Suhhajevi ateljees. Vardi täiendas end ka muuseumides ja galeriides ning muljed kogetust avaldusid tema teostes hiljem.
Näiteks stabiilsust rõhutava Cézanne´i motiivid jõudsid Vardi loomingusse 1930-aastate algul, mil ta elas Pärnus ja töötas Endlas dekoraatorina. Cézanne´i laadis maalis ta Pärnu jõge, kus esimest korda ilmus Vardi taiese peategelaseks laiuv vesi. Samas stiilis maalis ta ka suplejaid Pärnu rannas.
Pikapeale sai Vardi aru, et tema tundlikule olemusele sobib kõige paremini Pariisis ja ka Eestis üha enam populaarsust võitnud impressionism. Vardi impressionistliku loomingu kaunimad näited pärinevad 1930-aastate teisest poolest, sealhulgas Pariisist. Loovast mõttest tiine Pariisi õhk ja linna kohal hõljuv vaba taevas olid Vardil kaasas ka rasketel okupatsiooniaastatel Tartus. Tollane aeg vajutas Vardi säravale impressionismile kurbuse ja sotsialistliku realismi karmi pitseri. Aastatel 1950-1956 Kunstnike Liidust välja heidetuna leidis ta tööd lavakujundajana Vanemuises.
1958. aastal hakkas Vardi koos noorte edumeelsete kunstnikega katsetama abstraktsionismi, mida sai aga rahvale näidata alles pärast 1965. aastat. Selles stiilis sobis talle kõige enam spontaansete värvipursetega pintsel. Viimane abstrakt pärineb 1972. aastast. Seejärel keskendus Vardi lillerikkale natüürmordile.
Viljaka ja kõrgetasemelise loometöö kõrval oli Aleksander Vardi hinnatud õppejõud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (1934-1944) ja Tartu Kunstiinstituudis (1944-1950), kus omistati talle professori kutse.
Vardi puhkab koos meie rahvuslike vaimuhiiglastega Raadil.
Tema rahu valvab vaba Pariisi taevas.
Krista Piirimäe,
näituse kuraator
Teosed Tartu Kunstimuuseumist, Enn Kunila kunstikollektsioonist ja teistest erakogudest.
Toetajad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital
