Kunstituur Tallinnas
Pealinna kunstiasutustest on Muuseumikaardiga võrgustikuga kümmekond. Üks neist on
Tallinna vanalinnas Raekoja taga asuv Fotomuuseum, mis on ainuke Eesti fotoajaloole ja -kultuurile keskendunud mäluasutus. Muuseumi püsinäitus annab ülevaate erinevatel ajastutel töötanud fotograafide välimusest ja kasutatud kaameratest 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi lõpuni. Külastajatel on võimalus uurida haruldaste dagerro-, ambro- ja ferrotüüpide väljapanekut, ning fotoaparaatide kollektsiooni, mille hulgas ka Eestis leiutatud pisikaamera Minox ehk James Bondi kaamerat – aparaat oli oli kuulsa salaagendi abivahendiks filmis „Agent 007: Tema majesteedi salateenistuses”.
Mai esimese nädalavahetuseni on fotomuuseumis püsiväljapaneku kõrval avatud loodusfoto teema-aasta põhinäitus “Eesti Looduse fototeek”, mis avab esmakordselt vaatajatele pika ilmumisajalooga ajakirja Eesti Loodus toimetuse fotoarhiivi.
Fotohuvilistel tasub kunstituuri, muuseumikaart taskus, jätkata Juhan Kuusi dokfoto keskuses Telliskivis, kus on 4. maini avatud näitus “Juhan Kuusi portreed. Lähedalt ja isiklikult.” Näituse ajendiks on 70 aasta möödumine ühe tuntuima eesti soost fotograafi sünnist ja keskendub Juhan Kuusi portreedele.
1993_Afrique Du Sud Zion Church. Allikas: Dokfoto keskus
Lõuna-Aafrikas sündinud ja elanud fotograaf Juhan Kuusi looming on kajastanud apartheidiaegset ja selle režiimi langemise järgset Lõuna-Aafrikat. Näitus hõlmab lisaks Kuusi loomingu paremikule 37 uut, valdavalt varem esitlemata, fotot. Kuus ei pildistanud klassikalisi portreefotosid, kuid tema tundlik pilk ja julgus inimesi ning sündmusi lähivõtete ja intiimse kaamerakontakti kaudu jäädvustada räägivad lugusid ühiskonnast, ajaloost, inimlikkusest ja inimväärikusest ning nende peegeldustest.
Keskkonnateemadel saab aga sügavamalt mõtiskleda Kai kunstikeskuses. Endises salajase allveelaevatehase 100-aastases tööstushoones on sel kevadel avatud Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki duonäitus “Tsüanookeanid”, mis kõneleb mereökoloogiast, kliimamuutustest, kohanemisest ja inimeste ühisest vastutusest.
Muuseumikaart tagab prii sissepääsu ka Eesti kunstimuuseumi filiaalidesse. KUMU kunstimuuseumis, mis oli selle aasta veebruaris külastati muuseumikaardiga kõige enam, on lisaks püsinäitustel avatud mitmeid kaasaegse kunstiloomingu väljapanekuid. Adamson-Ericu muuseumis avati aga hiljuti näitus „Tasakaalus(t väljas). Näitus märkamisest ja meelerahust“, kus kaheksa nüüdiskunstniku loomingul põhinev väljapanek uurib, et kuidas leida balanss murede ja rõõmude, töö ja puhkuse, unistuste ja kohustuste, ärevuse ja meelerahu vahel. Kuidas märgata elu rõõmsamat poolt? Näituse kunstikeldris saavad külastajad muremõtteid hajutada nii-öelda Buddha tahvlil, kus savitahvlile pintseldatud mõte kustub, võttes kaasa ka vähemalt väikese osa sellega seotud pingest ja aidates murest lahti lasta.
“Tasakaalust väljas” näitusevaade.
Linnaruumi ja arhitekuurisõprade meelispaik Eesti Arhitektuurimuuseum Tallinna kesklinnas Rotermanni soolalaos tutvustab Eesti arhitektuuri ajalugu ja sobib külastamiseks kogu perele. Sel kevadel on põhinäituse kõrval publikuvalmis väljapanekud “Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. Aastatel” ning jaapani ige nooremast arhitektide põlvkonnast kõnelev “Tegele olemasolevaga. Jaapani arhitektuuri uued suunad.”
Kui tunned aga huvi, et milline oli Eestis möödunud sajandil toodetud, mööbel või milliseid nägid välja Lorupi peened pitsid ja klaasid, tasub sammud seada Tallinna vanalinna, Laiale tänavale. 17. sajandist pärit viljaaidas asub Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, mis on pühendatud 20. sajandi ja nüüdisaja tarbekunstile ja disainile. Nii jutustab muuseum lugusid Lutheri vineerivabrikust plasttarvete tootja Estoplastini ning eksperimentaalsest mööblist Marit Ilisonini moeloominguni.
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum. Foto: Hedi Jaansoo
5. maini on aga muuseumis avatud Maryliis Teinfeldt-Grinsi isikunäitus „Suuremjault mälëstustes“, kus kohtuvad tema möödunud suvel välja antud debüütluulekogu „Kivi alla Kükakille“ luulepildid ja igatsuslood tikandis. Kuigi kunstniku tööd on juba varasemalt publiku tähelepanu pälvinud, on see näitus esimene võimalus Tallinnas tema loominguga sellises mahus tutvuda. Väljapanekul eksponeerib kunstnik tikandiseeriat maastikumeenutustest – paikadest, mis on kuju võtnud ainuüksi kunstniku mälestustes.
Põnevad väljapanekud üle Eesti
Muusemikaart taskus, saab kukrut kergitamata külastada Kondase keskusest Viljandis, mis soovib uurida, koguda ja tutvustada Eesti autsaiderkunsti. Väikeses kunstimuuseumis on Paul Kondase loomingut tutvustav püsinäitus, lisaks on märtsi keskpaigani avatud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Legendide aeg”.
Kuigi Ida-Virumaal on kunstigaleriidega pigem kitsas, tasub seda julgemalt sisse astuda Narva kunstiresidentuuri (NART), kus korraldatakse residentuure, näituseid, loenguid ja töötubasid. NART asub Eesti-Vene piiril Kreenholmi asumis historitsistlikus villas, mis algselt ehitati Kreenholmi manufaktuuri direktorile ja mida peetakse Narva linna kaunimaks hooneks.
5. maini on NARTis avatud Angela Soopi väljapanek, autori isikunäituste seeria „sõda ja rahu“ neljas ja ühtlasi viimane näitus pealkirjaga „Ta on Sina“, võtab kokku ja lõpetab 2020. aastal alustatud töö. Soopi soov oli mõista „sõja“ ja „rahu“ seisundeid inimeses, kuid see teema muutus nende aastate jooksul drastiliselt.
“Ta on Sina/sõda ja rahu/IV” näitusevaade.
Suvepealinna elanikud ja külastajad on aga oodatud muuseumikaardiga priilt külastama Pärnu uue kunsti muusemi, kus saab aastaringiselt näha nii kodu- kui ka välismaiste autorite loomingut. Kõige tuntumaks näituste sarjaks on saanud igasuvine rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja Naine“. Märtsi lõpuni muuseumis avatud kolm väljapanekut: taaskasutusnäitus “Anna uus elu”, Eesti juurtega Soome maalikunstniku Viggo Wallensköldi ja tema ema Heljä Wallensköldi ühisnäitus “Juured ja õied” ning fotonäitus “EXEGI MONUMENTUM”.
Aastase kehtivusega muuseumikaardiga on mugav ja lihtne sisse astuda paljudesse muuseumitesse ja galeriidesse üle Eesti, olgu selleks siis mitmekülgsete väljapanekutega Eesti Rahvamuuseum või väike ja hubane Amandus Adamsoni ateljeemuuseum Paldiskis. Igaüks leiab oma!
Soovid veel infot avatud kunstinäituste kohta? Uuri lähemalt NOBA näituste kaarti, kus leiad ülevaade Eestis ja lähiriikideski avatud väljapanekutest
