Maarit Murka on üks tunnustatumaid Eesti noorema põlvkonna kunstnikke, kes on tuntud peamiselt fotorealistlike teoste autorina. 6. aprillini on Vaal galeriis avatud kunstniku näitus Escape Room nr 1, mis pakub elamust kunstlikust looduskeskkonnast.
Loe kunstniku mõtteid tema kunstniku teekonnast, inspiratsioonist ja näitusest.
Kunstnikus saamisest…
…Ei saa just öelda, et minu kunstnikuks saamisel oleks perekonna mõjutusi. Ühtki kunstnikku meie perekonnas pole, pigem on esindatud ratsionaalsed elukutsed.
…Hobidest köitis mind lapsena sport, veetsin väga palju aega kergejõustikutrennis. Kui olin 6.-7. klassis, sattus meie kooli noor äsja ülikoolilõpetanud kunstiõpetaja. Kuidagi see niimoodi läks, et moodustasime kahepeale kunstringi, osalesin mitmel kunstilaagrites, Upices ja Taanis ja nii see kujunes.
…Kui hakkasin tulevikusuunda valima, tundus sport liiga tulemusele orienteeritud ja piiratud väljavaatega, soovisin valida endale lahedama olemisega elu. Kunst näis mulle tol hetkel piirangutest vabana, kuigi täna võin tean, et see on petlik. Ka siin on omad reeglid ja mõjutajad, millega tuleb arvestada.
Inspiratsioonist…
…Ma arvan, et iga inimene peab leidma võimaluse enda väljendamiseks. Kellele annab selle võimaluse sport, läbi näiteks jooksmise, kellele sobib eneseväljendus läbi loomingu ja kunsti.
…Ma ei saa öelda, et mul on inspireerivaid eeskujusid, kuid on neid, kelle arvamus loeb rohkem kui teiste oma. Kindlasti on mind mõjutanud ülikooliaegne õppejõud, kateedrijuhataja ja lõputööjuhendaja Kaido Ole, kes surus mind osalema näitustel.
…Sageli mõistan, mis mind ühel või teisel perioodil on inspireerinud ja mõjutanud alles tagant järele. Nii on huvitav tagant järgi analüüsida, et kuidas mu looming on arenenud ja kuhu see liigub. Sellises loomingus ja arengus ei saa etappe vahele jätta, kõik tuleb läbi kogeda.
Näitusest Escape room nr 1…
…Kõik näitused on kui põgenemistoad. Galerii on nagu maailm maailmas, nihestatud ruum, mis nagu on päris ja ei ole ka. Igal kuul on uus teema ja uue lahendusega ruum, kust vaataja saab kogemuse ja seejärel lahkub.
…Vorm ja materjal on see, mis mind käivitab, kust kõik saab alguse.. Mu looming on paljudele tuntud läbi fotorealistlik looming, kuid uue näituse puhul tahtsin proovida ja katsetada uusi tehnilisi võtteid ja vältida lihtsaid lahendusi. Vaid nii saan olla publiku vastu aus, puhta südametunnistusega. Vaataja ei pruugi muidugi pinget, mida mille uue proovimine kaasa toob, tabada, kuid mulle endale on väga oluline, et süda veidi ootusärevustest väriseks.
…Näitust luues soovisin leida midagi uut ja pakkuda elamust rohkematele meeltele. Et sisse astudes mõjuksid kõik elemendid tervikuna, mis looks omakorda uue mõtte või tunde.
…Escape room nr 1 võiks vaadata südamega. Üldse pole vaja nii palju keskenduda kunsti tähendustele ja sümbolitele – kunsti võib vaadata ka nii, et lased sel lihtsalt end kõnetada, jälgida, mis tunne tekib.
…Escape room nr 1 on kui mänguline mõtisklus – kuhu ühiskond jõuab, mis muutub tulevikus normiks? Kas kunstmurust saab norm? Mis meiega juhtub, kui maailma võtavad üle kiirus ja tehisasjad?
…Kuigi võrreldes eelneva loominguga ei kujuta nüüdne näitus niivõrd mind maalidel, ei tähenda, et mind selles loomingus ei oleks. Näituse tegelane olen ikka seesama mina, kes on tunnetanud läbi kõik, mis näitusel näha. Selleks, et luua, peab mul olema teemaga seos ja tunnetus, see peab kõnetama. Lõpptulemust on kindlasti mõjutanud see, et elan enamuse ajast täna linnast eemal, maal – mururobot, kummikud, mets ja loodus – see on minu igapäev, minu portreelugu.
Fotod näitusest: Alina Nurmist
