NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Eesti Kunstnike Liidu 16. novembril toimunud erakorraline suurkogu valis presidendiks tagasi Maarin Ektermanni ja asepresidendiks Tüüne-Kristin Vaikla. Südalinna teatris tutvustati ka toetusoksjoni tulu kasutamise plaane, mille hulka kuuluvad kunstikogu arendamine ja „Külmetava kunstniku fondi“ loomine.

EKLi teatel oli suurkogul kohal või volituste kaudu esindatud 434 liiget. Ektermanni toetas 391 ja Vaiklat 385 hääletajat. Juhatuse volitused kestavad 2028. aasta kevadel toimuva korralise suurkoguni. Põhikirja muudatusettepanekute poolt hääletas 406 liiget.

Erakorralised valimised järgnesid kevadisele finantspettusele, millega liit kaotas ligi 700 000 eurot. Ektermann ja Vaikla esitasid oktoobris tagasiastumisavalduse, et võimaldada uute juhtide valimist, ning otsustasid seejärel uuesti kandideerida. Teisi kandidaate presidendi ega asepresidendi kohale tähtajaks ei esitatud.

Foto: Roman-Sten Tõnissoo

Kunstnik Urmas Lüüs kirjeldas olukorda ERR-ile antud intervjuus eelkõige usaldushääletusena. Tema hinnangul vajas kriisi lahendamisega tegelenud juhatus liikmete uut mandaati, et seniste plaanidega jätkata.

Kriisi lahendamisel sai määravaks oktoobris korraldatud toetusoksjon, mille müügitulemus ulatus 2,3 miljoni euroni. Enampakkumisel müüdi nii liidu kunstikogusse kuulunud kui ka kunstnike annetatud teoseid. Oksjoni tulemus võimaldab katta pettusega tekkinud kahju ja suunata vahendeid edasisse tegevusse.

Suurkogul tutvustatud ja volikoguga kooskõlastatud plaani järgi suunatakse suurem osa oksjonitulust kunstikogu arendamiseks. EKL kavatseb teoseid digiteerida, kogu laiemalt tutvustada ning täiendada seda uute ostudega. Muu hulgas plaanib liit osta igal aastal vähemalt ühe teose Kevadnäituselt. Osa rahast paigutatakse intressi teenima ning kuni 15 protsenti oksjonitulust saab kasutada liidu ateljeekomplekside ja galeriide erakorralisteks investeeringuteks.

Uue algatusena loob EKL „Külmetava kunstniku fondi“, mille algkapitaliks eraldatakse oksjonitulust 50 000 eurot. Fondist saavad liidu liikmed taotleda abi ootamatute kriiside korral. EKLi teatel peaks fond kasvama annetuste toel ning liit kahekordistab iga annetuse. Toetuste andmise täpsema korra töötab välja fondi haldav sotsiaalkomisjon.

Liidu teatel tasutakse pettuse järel võetud arvelduslaen novembri lõpuks. Seejärel saab vabastada hüpoteegist Hobusepea ateljeekompleksi. Suvest alates korraldab liidu finantstööd ja raamatupidamist ettevõtte Klaar.me meeskond.

Suurkogul käsitleti ka Kultuuriministeeriumi haldusjärelevalve tulemusi. Ministeerium tunnustas liidu kriisijuhtimist, kuid tuvastas puudusi muu hulgas finantskontrollis, raamatupidamise töökorralduses, dokumendihalduses ning andmekaitses ja infoturbes. Puudused tuleb kõrvaldada 2027. aasta detsembriks. 

Eraldi tutvustati EKLi tellitud Maria Mägi Advokaadibüroo õiguslikku analüüsi. Selle kokkuvõtte järgi ei rikkunud Ektermann ja Vaikla juhatuse liikmelt mõistlikult oodatavat hoolsuskohustust ega põhjustanud liidule kahju. Analüüs sisaldab ka soovitusi finantsjuhtimise, sisekorra ja töötajate koolitamise parandamiseks. 

Artikli koostamisel kasutatud ERR ja EKL materjale