fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

1934. aastal avatud Tallinna Kunstihoone avaneb 90 aastat hiljem uuesti ja uues kuues. Vahepealsed remondiaastad veedetakse Lasnamäel, kus hakkab toimuma näitustegevus. Kuid kolimine puudutab ka kunstnikke, kelle Vabaduse väljakul asuvad ateljeed on neile justkui teiseks koduks saanud. Mida see kõik täpselt tähendab, selgitab alljärgnevalt Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard, kes on ise kunstihoones tegutsenud nii kunstniku, kuraatori kui kujundajana.

Kunstihoone remondi ajaks kolitakse kunstnike ateljeed Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ruumidesse. Millist abi kunstnikele kolimise juures pakute ja mis muutub nende jaoks pärast remondi lõppu? Milline on ajakava?


Eesti Kunstnike Liit on tõesti sõlminud rendilepingu Riigi Kinnisvara AS-ga ruumide ajutiseks rendiks aadressil Müürivahe 12 / Vabaduse väljak 4. Rendileping on sõlmitud arvestades praegust ruumikasutust, aga lähtudes ka rendileandja võimalustest. Praeguste arvestuste kohaselt peaksid kõik kunstnikud sinna ruumidesse mahtuma. Graafikakoda kolib ajutiselt ARS Kunstilinnakusse, uut asupaika on otsimas ka Lugemik, KuKu klubi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Pakume kunstnikele kolimisel kolimisfirma teenust ja igakülgset moraalset abi. Eelkõige muutuvad loodetavalt senisest oluliselt paremaks ning turvalisemaks majas töötavate kunstnike töötingimused – nii ateljeedes kui ka näitusesaalides. Praeguse ajakava kohaselt peab hoone ehitustööde võimaldamiseks olema tühjaks kolitud augusti lõpuks 2022, renoveerimine kestab kuni 2 aastat.

Kunstihoone sissepääs 1992

Kas tegu on esimese kapitaalremondiga või on ühte koma teist ka varem tehtud?

Hoone vajas esimest korda kergemat remonti juba vahetult avamisjärgselt – kiirustades valminud hoone ventilatsioon ei töötanud tõrgeteta, parketid kooldusid ja fassaad kippus lagunema. Seejärel vajas hoone remonti ka sõjakahjustuste likvideerimiseks. 2016. aastal läbis uuenduskuuri hoone fassaad.

Suurem, küll ainult fassaadi ja näitusesaale hõlmav renoveerimine toimus aastatel 1992–1995 Šveitsi kunstniku Georg Steinmanni kontseptuaalse projekti „Ruumi naasmine“ raames. Idee luua teos, mille tulemusena renoveeritakse Tallinna Kunstihoone näitusesaalid, tekkis George Steinmannil Tallinna reisi ajal 1992. aasta sügisel. 1994. aasta aprillist kuni 1995. aasta veebruarini taastati Eesti–Šveitsi koostööna funktsionalistliku hoone fassaad ja näitusesaalide interjöör.

Georg Steinmann töötas välja ja realiseeris kontseptsiooni, mille eesmärgiks oli taastada Tallinna Kunstihoone imposantse interjööri ruumimõju, arvestades seejuures kaasaegsele näitusesaalile esitatavaid nõudmisi ja vahepealsetel kümnenditel kunstis toimunud nihkeid.

George Steinmanni, arhitekt Rein Lauri, arhitektuuriajaloolase Liivi Künnapu ja Kunstihoone intendandi Anu Liivaku koostöös ennistati kõik autentsed detailid, mille seisukord seda lubas. Näitus „Ruumi naasmine. Tallinna Kunstihoone totaalne ennistamine säästva skulptuurina 1992–1995“ toimus 15.02.–26.03.1995. Kunstihoone interjööris kasutati renoveerimisel looduslikult puhtaid, inimorganismile kahjutuid materjale, energiat säästvaid konstruktsioone ning säilitati algse arhitektuurse kavatsuse stiilsus.

Projekt teostus tänu Šveitsi riigi välis-, majandus-, ja kultuuriministeeriumide rahastusele. Eestist toetasid projekti valmimist vabariigi valitsus, kultuuri-, majandus- ja haridusministeerium; Tallinna linn, Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstifond ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus.

Kunstihoone sissepääs 1995

Milliste probleemidega oled ise Kunstihoones kokku puutunud, mis nüüdse remondi käigus loodetavasti lahenduse saavad?

Nii mõnedki väiksemad probleemid on leidnud ka lahenduse – koostlagunev fassaad, räämas koridorid, alatasa mittetöötav lift, sulgumist vältivad välisuksed ja palju muud, mis on kõik leidnud lahenduse või osalise leevenduse. Aga suurimaks probleemiks, lisaks maja vajumisele, on ventilatsiooni puudumine hoones – probleemid nõrga ventilatsiooniga on sama vanad kui hoone ise. Ka kõik muud tehnosüsteemid pärinevad eelmisest sajandist ning tänu väärikale vanusele keelduvad ka sageli töötamast või lihtsalt purunevad kõrge ea survel.

Millised on sinu enda esimesed mälestused Kunstihoonest, sinna astutud esimesest sammust?

Kindlasti esimesed külaskäigud lapsepõlves, kui emaga Tallinnas käies ka näitustel käisime. Samuti lapsepõlve uudistamise retked Kunstihoone esimesel korrusel asunud ARSi esindus-kauplusesse, kust küll kauneid tarbeesemeid osta ei olnud raha puudumise tõttu võimalik, aga vaatamiselamus oli samuti väga tore. Ja siis ilmselt kogemusena ka enda esimene isiknäitus 2002. aastal Kunstihoone galeriis ning mitmed teised näitused kunstnikuna, kuraatorina ja kujundajana.  

Renoveerimisalane uurimustöö 1992-1995

Fotod: George Steinmann, www.george-steinmann.ch