Oma tuba, oma luba, 2021

Digitrükk al-komposiidil

Euroopa Liitu poleks sündinud, kui ei oleks toimunud Suurt Prantsuse revolutsiooni, poleks olnud valgustusaega, pan-euroopa liikumist, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja paljut muudki. Ennekõike oli aga vaja, et algsetest eluvormidest areneks evolutsiooni käigus inimene, kellest kujuneks vaevarikka ajaloolise arengu tulemusena tänapäeva progressiivne, tulevikku vaatav ning sinna julgelt astuv isiksus. Eesti on euroopa peres noor algaja, temal on tarvis veel mõndagi taibata, enne kui ta kodusest liivakastist välja, suurematega mängima tohib minna. Õnneks on tal tahtmist ja ei puudu hakkajad õpetajadki. TSITAADID Hiëronymus Duquesnoy Pissiv poiss Manneken Pis. 1619, koopia, pronks. AKENDEL: Maxmilien de Robespierre (1758-1834), Suure Prantsuse revolutsiooni aegne valitsusjuht, terrori ja giljotiini kasutuselevõtja , põhjendas vägivalda mõttega: „Vabaduse vaenlastel pole vabadust”. Jürgen Ligi (sünd 1959), eesti poliitik ja valitsusliige, rahandusminister aastatel 2009-2014. Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi (1894-1972) algatas liikumise Euroopa riikide rahulikuks koostööks (Pan-Euroopa – üks ettepanek. 1922). Pidas majanduslikest kaalutlustest olulisemateks kultuurilisi ja vaimseid väärtusi, kuid toetas nii Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (1952) kui ka Euroopa Majandusühenduse (1952) loomist. Nägi maailma tulevikku üliriikide konglomeraadina. Oma raamatus „Totaalne riik, totaalne inimene” (1937, eesti k. 1938) vastandas natsionaalsotsialismi ja eriti bolševismi vabade inimeste ühiskonnale. Tegi esimesena ettepaneku võtta ühinenud Euroopa hümniks „Ood rõõmule” (meloodia Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast 1823, sõnad Friedrich von Schiller 1785). Ursula Gertrud von der Leyen (sünd 1958), Euroopa Komisjoni president 2019. aastast. Meedikuharidusega saksa poliitik, mitmekordne minister, Narva Kreenholmi manufaktuuri omaniku parun Ludwig Knoopi järeltulija. Toetab sotsiaalset turumajandust, Euroopa muutumist kliimaneutraalseks, soovib kehtestada üleeuroopalist miinimumpalka, ühist rändepakti ja vihakõne seadust. On esitanud strateegia LGBTIQ-inimeste õiguste tugevdamiseks. SEINAL: Euroopa Liidus juba 20 aastat kasutusel olnud juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses” toetub deviisile „Vabadus, võrdsus, vendlus” (markii de La Fayette, 1789), seda täiendab 1948. aastal ÜROs vastu võetud deklaratsioon: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt”, juhtlause paikapidavust kinnitavad rohked ajakirjanikud ja paljud politoloogid. KASUTATUD väljalõikeid poliitreklaamist, võrgu pildipangast ja fotosid autori arhiivist.