NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Vast avatud kunsti kevadoksjonite hooaja valguses on hea vaadelda maailma kunstituru tendentse. Suur hinnaralli kunstiturul on möödas ning hinnad stabiliseerunud või lausa langenud. Investeerida tasub siis, kui hinnad on madalseisus ja turg jahenenud, aga investeerida tuleb teadlikult. Eesti kunsti valikul aitavad professionaalsed kunstikeskkonnad ja galeriid, mille pakkumiste seast leiab vaid professionaalsete kaasaegsete kunstnike loomingu, jättes asjaarmastajad valikust välja.

Eesti kunstiturgu maailma turuga on üsna keeruline võrrelda, kuid maailmamajanduse hoovused peegelduvad ka siin ning annavad meile võimaluse siin toimuvat paremini mõista. Art Basel ja UBS Ülemaailmne Kunstituru 2024 aastaaruanne annab põhjaliku ülevaate maailma kunstituru olukorrast ning analüüsib globaalse majanduse ja poliitiliste otsuste mõju kunstiturule.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangul on 2024. aastal mitmeid murettekitavaid noote, ülemaailmne majanduskasv aeglustub 2,9%ni ning laiem makromajanduslik olukord jääb konfliktide, geopoliitiliste pingete ja kliimakatastroofide valguses väga muutlikuks. Hea uudis on, et inflatsioon näib aeglustuvat. Kuigi paljud majandusteadlased on hoiatanud, et veel on vara hõisata, on märgid üldiselt positiivsed. IMF soovitab, et ülemaailmne inflatsioon langeks 2024. aastal 5,2%-ni – 2023. a oli see 6,8% ja 2022. a 8,7%. USA-s on inflatsioon langenud 3,1%-ni (2023. a novembri määr). Pandeemiajärgsed intressimäärade tõstmised keskpankade poolt üle maailma on inflatsiooni ohjeldamisel üldiselt olnud edukad ning jääb küsimus millal, mitte kas intressimäärad langema hakkavad  . Arvestades 2024. aastaks prognoositud majanduse jahenenud kasvunumbreid, on see väga oluline. Paljud majandusteadlased ennustavad aasta lõpuks uut intressimäära alandamist. 

Ka kunstituru jaoks on see väga positiivne uudis, sest galeriid on viimastel aastatel kannatanud märkimisväärse tegevuskulude tõusu all: eelmise aasta aprillis avaldatud Artsy kunstitööstuse suundumuste aruandes nimetasid galeriid kunstiteoste hindade määramisel kõige mõjukamaks teguriks inflatsiooni. Kuna inflatsioon peaks 2024. aastal aeglustuma, võiks eeldada, et ka hinnatõusud leevenevad.

Madalad intressimäärad on kunstiturule ajalooliselt olnud hea uudis. 2008. aasta finantskriisile järgnenud püsiv madalate intressimäärade periood tõi kaasa kunstituru eksponentsiaalse kasvu terve 2010. aastate jooksul. Raha laenamine oli odavam kui kunagi varem ja mitmed finantseerimisvahendid tegid kunsti kui varaklassi investeerimise lihtsamaks. Kuigi tõenäoliselt ei lange intressimäärad 2024. aastal perioodi madalaimale tasemele, on ostjatel kahtlemata lihtsam laenata ja kunstiostudega tehinguid teha kui eelmisel aastal. (3)

Ülemaailmne kunstiturg

2023. aasta oli oksjonituru jaoks languseaasta. Pärast kaheaastast kiiret kasvu vähenes 2023. aastal kunstituru üldine müük 4% võrra hinnanguliselt 65 miljardi USA dollarini, ületades siiski 2019. aasta pandeemiaeelset taset ehk 64,4 miljardit USA dollarit. Tegurid nagu kõrged intressimäärad, inflatsioon ja poliitiline ebastabiilsus aitasid kaasa turu tipus kasvu aeglustumisele, samas kasvas tehingute arv 4% ning märgatavalt tõusis ka veebimüük, luues nendes turusegmentides edasimüüjate ja oksjonimajade jaoks olulise kaubanduskeskkonna. (2)

Artsy kunstituru toimetaja Arun Kakar kirjutab, et Christie’s ja Sotheby’s 2023. aasta müügisumma oli 14,2 miljardit dollarit, mis langes võrreldes varasema perioodi  16,4 miljardi dollariga 13%. Osaliselt seletab läinud aasta langust ka asjaolu, et 2022. aastal tehti ajalooliselt rekordilisi müüke. Langust oli teravalt tunda just turu tipus, kus mitmed nimekad blue-chip kunstnike tööd ei saavutanud isegi eelmüügihinnangu madalamaid tasemeid. Näiteks novembris toimunud New Yorgi oksjonitel jäid George Condo, Alberto Giacometti, Keith Haringi, Jeff Koonsi, Andy Warholi, Mark Bradfordi ja Salvador Dalí tööde hinnad madalamatele eelmüügihinnangutele alla.

Oksjonimajad eemaldasid ka nõudluse puuduse tõttu mõned oksjonitööd müügilt.

Kuigi blue-chip kunstiteosed on vaid osa oksjoniturust, on need olulised turu tipu nõudluse mõõdikud. (3)

Nagu paljudes teistes majandusvaldkondades, oli ka kunstituru ettevõtete jaoks 2023. aastal peamiseks väljakutseks kasvavad kulud, mistõttu muutus kasumlikkus müügitulust olulisemaks mõõdikuks. Ka 2024. aastal sunnib ebakindlus poliitilises ja majanduslikus võtmes kunstimaastiku ettevõtjaid keskenduma stabiilsusele ja jätkusuutlikusele.

Juhtivad turud

Turuülevaate kohaselt säilitas oma liidripositsiooni ülemaailmsel kunstiturul USA, moodustades väärtuse järgi 42% müügist ehki 3 protsendipunkti vähem kui aasta varem. Hiina edestas Ühendkuningriiki suuruselt teise ülemaailmse kunstituruna (19%), samas kui viimati nimetatu langes 17%-lise osakaaluga  tagasi kolmandale kohale. Prantsusmaa säilitas oma neljanda positsiooni (7% ülemaailmsest müügist).

Müügikanalid ja -platvormid

Veebimüük: Hoolimata 2022. aasta langusest, jätkas ülemaailmne veebimüük 2023. aastal tõusuga kasvades aastaga 7% ja jõudes hinnanguliselt 11,8 miljardi USA dollarini. Kuigi 2021. aasta tippu ei saavutatud (13,3 miljardit USA dollarit), jäi müük peaaegu kahekordseks ükskõik millise eelneva aasta tasemega võrreldes ning moodustas 18% turu kogukäibest.

Edasimüüjad: 2023. aastal, pärast kaheaastast järjestikust kasvu, aeglustus edasimüüjate läbimüük – koondväärtused langesid 3% võrra ulatudes veidi alla 36,1 miljardi USA dollari. Erinevalt eelmistest aastatest, mil domineerisid turu tipptegijad, näitas 2023. aasta, et väiksemate edasimüüjate (käive alla 500 000 USA dollari) keskmine müük kasvas märkimisväärselt 11%, samas suuremate edasimüüjate (käivetega üle 10 miljoni USA dollari) käive langes 7%.

Oksjonid: 2023. aastal langes avaliku ja erasektori oksjonimüük hinnanguliselt 5% võrra 28,9 miljardile USA dollarile, ületades siiski 2019. aasta pandeemiaeelse taseme. Eelkõige langes avalikel oksjonitel kunstisegment, üle 10 miljoni USA dollari, samas kui keskmise ja madalama hinnaga segmendid jätkasid kasvu.

Kunstimessid: Artsy kunstituru toimetaja Arun Kakar kirjutab, et prognoos nagu kunstimesside tulevik oleks COVID-i järgselt ohus, lükati ümber: UBSi ja Art Baseli The Art Market 2023 aruande kohaselt toimub 2024. aastal eeldatavasti 377 messi, mis on veidi vähem pandeemiaeelsest 2019. aasta kõrgtasemest kus toimus 408 messi. 2023. aastal oli kunstimesside panus edasimüüjate müüki 29%, mis tähendab 6% langust võrreldes 2022. aasta tugeva tootlusega, kuid ületab siiski 2021. aasta taset (27%). 2022. aastal avati pandeemiajärgselt reisimist ihkavatele kollektsionääridele taas enamik kunstimesse, 2023. aasta oli ümberkohanemise aasta ja 2024. aasta muutub tõenäoliselt kujunevate kunstimesside jaoks otsustavaks aastaks, põhimesse see ilmselt nii ei puuduta. See kehtib eriti Aasia kohta, kus kunstimessidel on viimastel aastatel toimunud kiired ja olulised muutused. (3) 

Tulevikuperspektiiv

Vaadates 2024. aastasse ennustas 36% edasimüüjatest müügi kasvu, 48% eeldas, et müük jääb ligikaudu samaks ja 16% ennustas langust. Võrreldes 2022. aasta lõpuga, mil enim avaldasid optimismi väiksemad edasimüüjad, olid ka möödunud aastal kõige lootusrikkamad suured edasimüüjad, kellest tõusu ootas 54%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2024 aasta suhtes ollakse postiivses ootusärevuses, kuigi prognooside kohaselt majanduskasv aeglustub ja geopoliitilised pinged ei näita vaibumise märke, on pinnale kerkimas positiivseid signaale.

Inflatsiooni ja intressimäärade langus võivad süstida kunstiturule väga vajalikku kindlustunnet.

Ka Eesti kunstimaastikul ei tee oksjonid tipptulemusi ja võidutsevad kesmise hinnatasemega teosed. Kunstikogujad on öelnud, et tohutu hinnaralliga enam kaasa ei minda. NOBA.ac kunstikeskonnas on märgata kalimate maalide turu jahenemist ning pigem graafika võidukäiku. Ühtlasi on muutunud ostjate teadlikumaks ning otsitakse kindlaid nimesid, ajastut või teoseid. Kuigi kunstioksjonite tulemused näitavad jahenemist on tõelistel tippteostel alati ostjaskonda, mida näitab ka äsja toimunud Vernissage kevadoksjon, kus näiteks Aili Vindi maal „Mägiaas udus“ (1978. Õli. Lõuend. 114 x 195 cm) tõusis alghinnalt 38 000 eurolt 65 000 eurole. Loomulikult võib siinkohal diskuteerida, kas headel aegadel oleks antud teose hind kordades kõrgemaks kasvanud.

Tutvu UBS Global Art Market Report 2024 aastaaruandega 

Allikad:

  1. https://www.ubs.com/global/en/media/display-page-ndp/en-20240313-art-market-report-2024.html#:~:text=Despite%20the%20overall%20decline%2C%20there,only%2014%25%20anticipate%20a%20decline.
  2. https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-5-key-takeaways-art-basel-ubss-report-the-art-market-2024
  3. https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-5-themes-will-define-art-market-2024