Tallinna Kunstihoones avatakse rahvusvaheline näitus „Tänapäeva armastus ehk Armastus külma intiimsuse ajastul“, mis uurib armastust ja intiimseid suhteid ühismeedia, neoliberaalse kapitali, üleilmastumise ja internetiajastul

Tallinna Kunstihoone galeriis avab Berliinis tegutseva disaineri Judith Sengi näituse „Etendades toiminguid VIII. Vaikivad vestlused“. Judith Seng alustas protsessidisainist lähtuvat eksperimentaalsarja 2011. aastal, tänaseks on sellest saanud jätkuvad etenduslikud installatsioonid, kus rakendatakse etenduskunsti elemente ja meetodeid, et mõista väljakujunenud käitumise ja kokkulepete toimimise viise, n-ö meie igapäevaelu koreograafiat.

Milline on Nõukogude aja Eesti pagulaste ja pärast iseseisvuse taastamist sündinud põlvkonna ühine kogemus? Kui habras on keskkond, mida peame enesestmõistetavaks? Mida ühist on mänguliselt abstraktsetel feministlikel utoopiatel ja üldiselt tunnustamata arusaamal idealiseerimata kehadest? Kas saame oma unenägude kohta rohkem teada, kui talletame need otsekui erinevaid loomingulisi kogemusi koondavasse arhiivi?

Väljapanek toob kokku kuus kunstiteost möödunud aastast, mis ühiselt käsitlevad inimese kehalist kogemust kõige laiemas tähenduses. Meie planeeti on kirjeldatud kui kosmoselaeva, mille pardal inimkond läbi ilmaruumi lendab, nõnda võiksime ka oma kehast mõelda kui lihalaevast, milles meie teadvus oma eluteed käima on määratud. Kuigi saame kehadest mõelda kui kasulikest…

Kuidas rääkida vaikides? Kuidas mäletada meenutamata? Linnagaleriis on avatud Maria Valdma isikunäitus „Mälupalee“, kus on väljas kunstniku uusimad portselanist, põletatud ja valgendatud puidust, kullast ning hõbedast ehted. Kuraator on Siim Preiman.

Mari Kurismaad ja Sirja-Liisa Eelmad tervitades, näitusele mõeldes. Igati mõistetav on, et Mari Kurismaa ja Sirja-Liisa Eelma leidsid kunstnikena teineteises mõttekaaslase. Nad mõlemad kasutavad kujundi korduvust sellele pildi aktiivset tausta või tervet tööd juhtivat rütmimustrit ehitades, neid mõlemat võlub idamaine rahu ja sisevaatlus. Nende pildimaailmad on inimtühjad, aga tundlikud. Need…

Mis tegelikult toimub suletud uste taga? Miks on tänaval turvalisem kui kodus? Kuidas õigustab oma tegusid iga neljas vägivallatsejast Eesti mees? Kuidas vägivalda enda ümber ära tunda ja selle vastu abi saada? Tallinna Kunstihoones on valminud meie kaasaegse kunsti ühe olulisema looja Flo Kasearu seni suurim isikunäitus „Elust välja lõigatud“,…

Näitus toob kokku Saksa graafiku Benjamin Badocki ja Eestist pärit maalikunstniku Kaido Ole. Mõlema loomingu osa on stiliseeritud maastikud ja interjöörid, mida sageli asustavad rohkem või vähem abstraktsed figuurid. Benjamin Badocki reljeeftrükis töödel näeme näota portreesid, millel on vaid mõni vihje nende identiteedile, elukutsele või vanusele. Tuntud pigem oma hallide…

Tallinna Kunstihoones avatakse näitus „Olge te hoitud ja armastatud“, mis toob publikuni Dénes Farkasi, Tõnis Saadoja ja Jevgeni Zolotko loomingu koos suurendatud ja väljavalgustatud fotodega Prinzhorni kollektsioonist. Näituse kuraator on Tamara Luuk.

Miks on keskealine naine nähtamatu? Kunstihoone galeriis on 17. septembrist avatud Maria Kapajeva isikunäitus „Kui maailm õhku lendab, loodan lahkuda tantsides“. Kunstnik vaatleb naisi kogu elu saatvat ühiskondlikku survet ja otsib võimalusi, kuidas neile vastu astuda. Kuraator on Siim Preiman.

Kevadnäitus pakub publikule rõõmsat äratundmisrõõmu ja avastamist. Eesti Kunstnike Liidu juubelinäitusele saabus senini suurim arv osalemissoove: 313, millest žürii ja kuraator valisid 142 kunstniku teosed.8. juulil toimub Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse kataloogi esitlus ja publiku lemmiku välja kuulutamine. Publikuauhinna 5000 euro väärtuses panevad välja kunstitoetajad Tiit Pruuli, Jaan Manitski, Riivo …

Eesti Kunstnike Liidu "Kevadnäitus 2020" tähistab pidulikult oma 20. sünnipäeva ning avanes sel korral arvuka osalejaskonnaga kahes osas - Kai Kaljo kureeritud „Kunstnikud maalivad kunstnikke“ 21. mail Kunstihoone galeriis ning üldväljapanek Kunstihoones ja Linnagaleriis 11. juunil.

Eesti Kunstnike Liidu „Kevadnäitus 2020“ tähistab tänavu pidulikult 20. sünnipäeva. Väljapanek avatakse kahes osas: 21. mail Kunstihoone galeriis Kai Kaljo kureeritud „Kunstnikud maalivad kunstnikke“ ning üldväljapanek Kunstihoones ja Linnagaleriis 11. juunil.

Näitus keskendub peamiselt Olev Subbi (1930–2013) loomingule Eesti kunstiajaloo äreval ajal., Kahvatus sõjajärgses Eestis elades ehitas kunstnik oma ellujäämise filosoofia konstruktiivsele optimismile, ilu avastamisele kõiges, mis teda ümbritses. Tema maalid on aken paralleelmaailmadesse, mis ei pärine olevikust, minevikust ega tulevikust, ja kus maastik saab lootuse, mälestuse, mälestamise ja tuleviku rajamise…

Ingrid Allik, Naima Neidre ja Tiiu Pallo-Vaik. Rahulikud, tagasihoidlikud ja tugevad on need kolm naist. Nagu kivid vees, mille kuju vool muudab visalt, aga järjest kaunimaks.