Fotograafias näeme tihti heas mõttes oma ala fanaatikuid. Vähe on aga neid, kelle “säde„ on eredalt põlenud järgemööda 50 aastat. Just Peeter Langovits on üks nendest fotograafidest. Tema fotoalane ampluaa, töökus ja tegevus on märkimisväärsed.
Uue Kunsti Muuseumis avaneb auhinnatud prantsuse fotograafi Vincent Tremeau maailmas laialt eksponeeritud fotonäitus „Kui ma ükskord suureks saan“, mis räägib laste vaprusest, loovusest, haavatavusest ja hariduse tähtsusest kriisikolletes. Näitus sündis koostöös Juhan Kuusi Dokfoto Keskuse ja välisministeeriumiga ÜRO 75. aastapäeva puhul ja on alates 2021. aastast rändamas üle Eesti.
Koostööprojekt uurib nähtamatuid identiteete ja kväärkultuuri läbi moekunst ja animatsiooni meediumite. Väljas on Tauri lõpukomplekti disainiprotsessi käigus loodud rõivad ja materjalid. Nende abil saab arutleda ja vaadelda kvääridentiteete ning riiete ja tekstiilide taha peituvaid tegelasi.
Näitusel on esitatud portreed, figuraalsed ja abstraktsed kompositsioonid ning maastikumaalid kunstniku viimase 35 aasta loomingust. Nende visuaalne keel liidab erinevaid kunstilisi suundi, kuid Kurlnekovi loomingus on selge püüd üldistada, stiliseerida ja abstrahheerida. Ta kujutab inimest, tema muresid, emotsioone, räägib olemise igavestest väärtustest ja maailma loomisest, emadusest ja lapsepõlvest, inimese hingest…
Tuntud disainer, linnakujundaja, graafik, teatri- ja filmikunstnik ning mis kõik veel nimetab oma mullu valminud suureformaadilist sarja Tartu kollaažideks, aga mida see kunstniku tehtud pilt siis ikka muu on kui kollaaž. Olgu see siis portree või maastik ning kasvõi üdini realistlik, ikka on kunstnik selle enesele omasest nägemusest kokku joonistanud.
Näitus „Maastikest“ koosneb visuaalseid mõttemänge kujutavatest maalidest, mis on inspireeritud looduse ja antropotseeni omavahelisest suhestumisest ja mõõduvõtust. Kujutletavad looduse revanšid on kantud absurdist ja nihestatusest, ainestik on sürreaalne, ekspressiivne ja meeleline.