fbpx

NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Reedel 15. aprillil, kell 19:00 avaneb Fahle Galeriis tunnustatud läti kunstniku Andris Vitolinš’i maali- ja graafikanäitus "End of Abend Land”. Näitus koosneb suures osas äsjavalminud teostest. Kunstniku loomingust ülevaatlikuma pildi andmiseks eksponeeritakse näitusel ka mitmeid erinevatel loomeperioodidel valminud teoseid.

Vitolins wp
Andris Vītoliņš “Fundamentum B”, 2016. Akrüül lõuendil

Arhitektuuril on Andris Vītoliņši töödes silmatorkav roll. Kellel mingigi ülevaade Läti kunstiväljast, on tõenäoliselt kohanud Vītoliņši maalitud teraskonstruktsioonide rägastikke või ehitusjärgus pilvelõhkujaid. Tänaseks on mahajäänud tehastes hulkumisega alanud romantiline seiklemine kasvanud arusaamaks arhitektuuri rollist ühiskonna sotsiaalpoliitilise eneseväljenduse kandjana. Arhitektuur on kultuuri sümptom. 2015 aasta lõpul osales Vītoliņš Tartu Kunstnike Liidu liikmena Tartu kunsti aastanäitusel teosega “Dealing with Arabs” (2015), mis oli inspireeritud Emiraatides reisides nähtust. Hiljutised sündmused maailmas näivad olevat nihutanud kunstniku pilgu idast läände. Nüüd on raskustes universaalsusse uskuv õhtumaa ise.

Vītoliņš’i kompositsiooni keskmes on alati konkreetne objekt. Kontekst, olgu siis loomulik või kultuuriline, mis määrab kujutatu tähenduse, on samas teisejärguline. Selle kompositsioonilise võttega näib kunstnik tähelepanu juhtivat meie võimetusele näha terviklikku pilti. Annab see alust loota, et tulevik, nii nagu me seda näeme ei ole ettemääratud ja meil on veel lootust? Kõhklus näib mulle olevat Vītoliņš’i loomingu keskne tegur. Tundub, et just sellest kasvavadvälja kõik šablooniga korratud kirikute all ja peal lasuvad abstarktsed värvikihid.

Fahle galeriis eksponeeritud maaliseeriat ühendab liigagi sümboolselt mõjuv kirik. Pop-kunsti võtted ja pop-kultuuri ikoonid ei ole Vītoliņš’ile võõrad, selles valguses ei ole värskes maaliseerias midagi ebatavalist. Samas ei ole Vītoliņš end kordagi ennem sellises mahus ja mehhaanilisuses korranud, nii mõjub see tühjade kirikute mass hirmutavalt. Mis on ajendanud kunstniku nii radikaalse reaktsiooni? On õhtumaa olukord tõepoolest nii lootusetu? Ma ei tea ja võib olla ei tea ka autor ise. Kunsti tõde on alatedlik!

Tekst: Indrek Grigor

Näitus jääb avatuks kuni 15.05.2016 ning valikuga Andris Vītoliņši teostest saab tutvuda ka NOARis

Väärt lisalugemist: intervjuu kunstnikuga Freundevonfreunden.com-is: “Art, anarchy, and pornography: Creativity in Soviet Latvia”