fbpx
NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Kevadkuu näitusesoovitused kutsuvad avastama luule ja maalikunsti sümbioosi, kunstniku lapsepõlveloomingut, mõistma ja mõtestama eestlaste suhet keskkonnaga, mediteerima aiamaastikul ja palju muudki.

Elo Viiding ja Santa Zukkeri “Vastukaja”

Maal ja luule ei kohtu näitusesaalis just tihti. Põhjala tehases Marati tänaval põimuvad aga Santa Zukkeri maalid Elo Viiding poolt kunstiku loomingu põhjal koostatud luuleridadega. Omanäoline väljapanek püüab ületada kunstivaldkondade esindajate vahelist eraldatust, pannes kaks loovinimest monoloogide asemel  dialoogi pidama et ümbritsevatele sündmustele reageerida loomingulise topeltjõuga.

Vaata lähemalt 

Eva Elise Olli „Hullukool” Jakobi galeriis

Kuidas vaatab kunstnik oma lapsepõlve joonistustele? Eva Elise Oll leidis mõned aastad tagasi isa arhiivis tuhlates kastitäie iseenda lapsepõlvejoonistusi ning oli nende teravmeelsusest ja fantaasiaküllusest lummatud. Hiljem on ta nende joonistuste detaile oma teostele kollaažitehnikas lisanud ja neist ka inspiratsiooni ammutanud. Väljapanekul saab analüüsida kunstniku kui loova isiku arengut lapselikust aususest praeguse brutaalse aususeni. Näitusepealkiri on pärit kunstniku 1995. aasta joonistuselt, mis tõenäoliselt oli kunstniku reaktsioon kooliminekule samal aastal. 

Vaata lähemalt

Tim Høibjergi, Triin Martsi ja Siiri Jürisw “Ja siis serv kehtestab end” Hobusepea galeriis

Grupinäitus „Ja siis serv kehtestab end“ vaatleb emotsionaalsete suhete ja ihaga seotud keerulisi teemasid. Osalevaid kunstnikke ühendab huvi kehaliste kogemuste vastu – nad vaatlevad keha kui arhiivi, materjali, maastikku, anumat ja pelgupaika ning eksponeeritud teosed (maal, skulptuur, video, installatsioon) peegeldavad üksi- ja koosolemise viise segases ja kõledas maailmas pöörates erilist tähelepanu puudutuse, mälu, mängu ja intiimsuse mõjujõule. Kunstnikud – dialoogis üksteise, materjalide ning seotud traditsioonidega – mõtisklevad, kuidas iha vormib iseolemist, kuidas see meid loob ja lõhub ning kuidas me lakkamatult püüame pehmendada kahtluse teravaid servi.

Uuri lisaks 

“Mändfulness” Vana-Võromaa Kultuurikojas

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis on avatud rühmanäitus „Mändfulness“, mis käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide kaudu teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule. Esmalt eelmisel sügisel Tallinna Linnagaleriis üleval olnud näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal.  Siim Preimani kureeritud näitusel osalevad oma loominguga Eike Eplik, Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, Georgi Markelov, Mall Nukke, Hanna Samoson, Johannes Säre.

Loe lisaks 

Piret Hirve ja Eve Marguse  “Triiv” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis

Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.

Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”

Vaata lähemalt

Tiina Puhkani aiameditatsioonid Viljandis Kondase keskuse

Tekstiilikunstnik Tiina Puhkani väljapanek kutsub aeda mõtisklema – siidimaalidel ja autoritehnikas tekstiilidel ühenduvad reaalsed aiad fantaasiaaedade ja mälestuspiltidega.

„Minu jaoks on aed kohtumispaik, kuhu inimene kutsub kohale loodust ja püüab seal temaga eriilmelisi ja -sisulisi kokkuleppeid sõlmida. Eriti südantsoojendavad ja põnevad on vanad aiad või pargid, kus on vanu viljapuid, ähmaste piirjoontega endisi terasse või lillepeenraid. Neid võin võrrelda ajalooliste päevinäinud kangastega, kus on alles jäänud vaid pleekimatud värvivarjundid, milledega on kootud tähendusrikkaimad kujundid ning esteetiliselt hinnatavaimad mustrid,” selgitab kunstnik oma lembust aedade vastu.

Loe lähemalt 

Välisüliõpilaste “3 näitust” Galeriis Pallas

Galeriis Pallas on maikuu jooksul üleval lausa kolm erinevat näitust, mille autoriteks on selle aastal kevadsemestri ERASMUS+ programmi raames Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õppinud kolm välisüliõpilast.  Mõne nädala jooksul jõuavad järjestiku pulbliku ette kolm erinevat väljapanekut – Türgi, Tšehhi ja Saksamaa välisüliõpilaste kolm väga erinevat näitust – Diren Demir (skulptuur, Marmara University, Türgi) „Protection Spell / Kaitseloits“, Marie Olsakova (skulptuur, Brno University of Technology, Tšehhi) „Together / Koos“ ja Anna Maria Blümcke (foto, Hochschule Hannover , Saksamaa) „What I Saw / Mida ma nägin“ – peegeldavad tudengite mõtteid, vaateid elule ja seda, mis paelub ja erutab noort kunstitudengit.

Loe lisaks

Killu Sukmit “Pudu ja leib” Pärnu kunstnike majas

“Pudu ja leib” tegeleb edasi Killu Sukmiti eelmiste isikunäituste “K aed” (Kraam artist-run space’is, 2019) ja “Kunstnik ja tema töö” (Tartu Kunstimajas, 2021) teemadega: kunstniku töö, naiste tehtud töö, dialoog teiste kunstnikega, taimemotiivid, tüpograafia, heli ja feministlik folkloor.

Näitusel saab näha nii kunstniku uuemat kui ka vanemat loomingut. Eraldi bändi moodustavad naised, kelle kohta on teada, et osad neist on meie vanavanaemad, osad neist nõiad, osad esimesed teedrajavad helikunstnikud. Näitusel on väljas ka 12. sajandist pärit manifestatiivne, aktivistlik sõnum tänavuse tiigri-aasta kohta, milles sisalduv kriitika on aktuaalne nii praeguses ajas kui ka ajaloolises kontekstis.

Loe lähemalt 

Up-to-date ülevaate avatud olulisematest kunstinäitustest Eestis ja ka naabrite juures leiad NOBA näituste kaardilt