Kunstnik – kas see on elukutse või elu kutse?
Minu jaoks mõlemat, kunstiga teenin elatist aga see on ka minu peamine eneseteostuse ja eneseväljenduse allikas. Olen küll palju enamat kui lihtsalt kunstnik, aga see on ikkagi suur osa mu identiteedist. Selle abil suhestun ühiskonnaga ja töötlen läbi nii oma sisemisi kui ka globaalseid ideid ja probleeme.
Vanus: 37
Kirkaim lapsepõlve mälestus: Pikad suved meie pere suvilas Tagavere lähisel pooleldi mahajäetud Imavere külakeses. Seal oli palju karjamaad ja metsa, rästikuid täis kiviaedu, nõgestesse kasvanud mahajäetud külahooneid. Kilomeetrike eemal oli lehmalaut kust sai 2L fantapudeliga sooja värsket piima toodud mõne krooni eest. Palju oli iseseisvat seiklemist ja mänge selles väikeses soojas paradiisis. Teine lemmikperiood oli pisut hiljem, 11-aastasena, kui meil oli aasta aega kodus Kuressaare lähistel hoiul peretuttava hobune, kellest sai mulle hea sõber ja kellega ratsutasin iga päev peale kooli mööda lähedalasuvaid metsi ja põlde. Ratsaniku motiiv leiab endiselt tee mu maalidesse, sümboliseerides seda võimast vabaduse ja iseseisvuse tunnet, mida siis tundsin varateismelise hobusetüdrukuna, kelle kõige suurem unistus oli täitunud.
Minu ideaalne hommik …
Ärkan ilma äratuseta, hästi välja puhanuna, teen maitsva kohvi ja panen paika päevaplaani.
Milline on tööpäev kunstnikuna?
Tavaliselt rahulik, maalin üldiselt tunnike-paar korraga, siis jätan teose kuivama ja teen koduseid askeldusi, joogat või mingit muud vabakutselise tööd (graafiline disain/illustratsioonid jms), mida parasjagu vaja.
Kuidas ammutad inspiratsiooni loominguks?
Igalt poolt enda ümbert, loomulikult loodusest ja kirjandusest, eriti muinasjuttudest aga ka multikatest, filmidest, 20. sajandi (olme)disainist ja graafikast, keskaegsest (kiriku)kunstist ja kõigest mis jääb sinna vahepeale. Oluline osa minu teostest on nende hoolega valitud piiratud koloriit ja rütmilisus, peamine inspiratsiooniallikas on (põhjamaine) loodus ja kõikvõimalikud sisulised ja vormilised kontrastid.
Mind huvitab tänapäeva, üha tihedamalt kihistatud ajalooga maailma tõlgendamine läbi erinevate aegade ja sümbolite kokkusegamise, luues unenäolisi illustratiivseid universume. Kunstnikuna kõnetan teadlikult vaatajate kollektiivset alateadvust läbi tuttavate sümbolite, mis on tihti pärit loodusest, kohalikest ja välismaistest muinasjuttudest ja muistenditest, mõnikord segatuna lähikümnendite popkultuuri ja retroelementidega.
Heade mõtete tekkimiseks vajan palju aega üksi olemiseks ja puhkust.
Mis on peamine küsimus mis esitatakse, kui kuuldakse, et olete kunstnik?
Palju on küsitud kuidas ma “ära elan”. Siis vastan lihtsalt, et “loominguliselt”.
Kuidas kirjeldaksid oma kunstilist stiili?
sümbolistlik, naivistlik, illustratiivne, popsürrealistlik, fantastiline, folk, camp
Palun räägi lahti ühe oma teose lugu
Teos “Pai” on lihtne rütmiline suure geomeetriaga kompositsioon kahe vastanduva tegelasega. Üks on suur, teine väike, lisaks mängivad siin rõivaste mustrid (ristid vs houndstooth), juuksevärv, silmade asetus ja pupillide kuju. Silmad ongi siin minu jaoks peamine, vastandasin harali lapiku pupilliga rohusööja/karjalooma pilku ja kitsa pupilliga küti naasklipilku. See on lihtne helgetes toonides teos millega püüan pugeda vaataja sügavamasse alateadvusse ja reptiiliajju, toomaks välja erinevaid assotsiatsioone erinevatelt teadvuse kihtidelt. Mis siin täpsemalt toimub, oleneb juba vaatajast, olen saanud erinevaid huvitavaid seletusi sellele pildile, sõltuvalt vaataja vanusest, rahvusest ja muust taustast.
Millised on tulevikuplaanid kunstnikuna?
Jätkata samamoodi, nagu juba üle kümne aasta olen askeldanud, ikka üks teos korraga, nii nagu inspiratsioon lubab ja kui teoseid piisavalt koguneb, siis maalinäitused ja oksjonid. Loodan saada rohkem Eestist väljapoole. Sel ja järgmisel aastal tuuritavad mul neli teost mööda Läänemere saari Baltic Sea Art Project’i raames, hetkel toimuvad ka läbirääkimised isikunäituseks Taanis. Samuti on mind hakanud tõmbama teiste Balti riikide poole, kuna sealt tuleb viimasel ajal nii palju lahedaid loojaid aga hetkel pole veel konkreetsemat kontakti tekkinud.
Lemmik muusikapala:
Nii raske valida, olen tüüpiline seinast-seina muusikanautija. Viimati ajas tantsima Walter Murphy 1976. a diskoinstrumentaal “A Fifth of Beethoven”.
Lemmikraamat:
Loen raamatuid autorikaupa, hetkel töötan läbi Leida Kibuvitsa loomingut ja mulle läheb ikka väga peale kuidas ta põimib muhedat olmet, huumorit, lõikavat traagikat ja ootamatult imelisi looduskirjeldusi. Näiteks mu teos “Metsülased” on inspireeritud väikesest lausekatkest ühest tema loost nimega “Lepatriinupunane”..
Minu supervõime on…
Elada üks päev korraga. Vähemalt ma üritan ja kui see oleks täiesti käpas siis oleksin üliinimene valmis.
Millal ja kelle näitusel käisid viimati?
Isikunäituste avamisest oli vist viimane Maria Sidljarevitši näitus “Kõik tüdrukutest” Haki galeriis. Olen süvenevalt introvertne oma käikudega, seega satun näituseavamistele haruharva, aga tema töid olen aastaid fännanud ja õnnestus seekord erand teha.
Kui saaksid endale osta ükskõik, millise kunstniku töö, siis mis see oleks ja miks?
Kindlasti mõni suurem Edgar Valteri õlimaal, kus on rõhk loodusel. Ta on mu lemmik Eesti maalikunstnik, sest ta teosed on meisterlikult maalitud, lapsikult puhtad, üdini unenäolised, täis tarkust ja huumorit. Ja siis on veel rida toredaid elavaid kunstnikke nt. Nojus Petrauskas või Monika Radžiūnaitė.
Kui minust ei oleks saanud kunstnik, siis oleksin ma…
Hakanud loodusteadlaseks või nõiaks.
Maria Evestuse teosed NOBAs: https://noba.ac/et/kunstnik/maria-evestus/
