Viimase kahe aastakümne jooksul on teaduslikud uuringud üha enam kinnitanud, et kunstitegevuste lisamine igapäevaellu pakub olulisi eeliseid nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Samas on enamik tõendusmaterjali keskendunud aktiivsele osalusele. Kunsti loomine või kunstiteraapia ei pruugi kõigile aga sobida, samas kunstist osa saamine – selle vaatamine ja tajumine – on inimesele loomulik ja sügav vajadus.
Kuigi visuaalkunst on igapäevaelus üsna hõlpsasti kättesaadav, on selle mõju teadusuuringutes üllatavalt vähe käsitletud – eriti retseptiivset poolt – st kunsti vaatamist, on see siis muuseumi või galeriikülastus, kunstiteos kodu- või töökeskkonnas, haiglas või mõnes muus avalikus või linnaruumis. Samas on põhjalikumalt uuritud teisi retseptiivsed kultuuri vorme, nagu muusika kuulamine valu leevendamiseks või kultuurisündmused sotsiaalsete probleemide ennetamiseks.
Mis on tõendatud kunsti vaatamise mõju?
Uued rahvusvahelised uuringud tõestavad veelgi, et kunst ei ole pelgalt esteetiline kogemus, vaid oluline vahend vaimse heaolu ja eluga rahulolu suurendamisel. Trinity College Dublini juhtimisel tehtud uuringust “The Impact of Viewing Art on Well-Being” (2024) järeldub, et peamine mõju on eudaimoonilise heaolule (elu tähenduslikkus, eneseteostus, eesmärgistatuse tunne). Mõju uuriti eri kontekstides – muuseumid, haiglad, online ja laboritingimustes. Kunsti vaatamise mõju inimesele ilmnes mitmel eri tasandil:
- Tunded ja emotsioonid (afektiivsed protsessid). Kunst aitab tundeid rahustada ja ümber mõtestada. See võib pakkuda naudingut, tekitada imetlust või aukartust ning isegi alandada stressihormooni (kortisooli) taset kehas.
- Meeled ja mõtlemine (kognitiivsed protsessid). Kunst haarab tähelepanu, aitab unustada argimuresid ja viib nn voolu seisundisse. Võib aidata esile tuua olulisi mälestusi (eriti eakatel ja dementsusega inimestel), ergutada kujutlusvõimet ja leida uusi vaatenurki, arendades kriitilist mõtlemist, mis tõstab enesetõhusust ja vähendab igavust.
- Suhted ja sotsiaalsed protsessid. Koos kunstikogemust jagades tekib ühtekuuluvustunne ja väheneb üksildus; tekib kuuluvus ja kogukonnatunne; hooldajate paremad kogemused kandusid positiivselt edasi patsientidele.
- Enesepeegeldus ja tähendus. Kunst paneb mõtlema enda ja elu üle, aitab näha uusi vaatenurki ning taastada eneseväärikust. Sageli seostub kunst isiklike lugude või mälestustega ja annab elule rohkem tähendust. Refleksioon ja perspektiivi muutus, võimestumine (agentsus, lootus), identiteedi säilitamine (väärikus, „rohkem kui haigus“), tähenduse loomine (seosed isiklike lugude ja mälestustega).
- Vaimne vastupidavus. Kunst pakub puhkust ja aitab taastuda vaimsest väsimusest ehk psühholoogiline taastumine; võib tugevdada oskust raskustega toime tulla, tervisekäitumiste paranemine.
Kunst mõjub kui looduses viibimine
Uuringutes võrreldakse kunstikogemust ka looduses viibimisega. Kunstivaatamist seostatakse nn „pehme lummuse“ kogemusega (soft fascination), mis on omane ka looduse mõjule (Attention Restoration Theory). Kunst, nagu ka loodus, loob võimaluse reflekteerida, tajuda elu suuremat mõtet ja tunda end osana millestki suuremast. Mõlemad kogemused võivad esile kutsuda aukartuse ja imetluse (awe, wonder), mis on seotud positiivsete emotsioonide ja heaoluga. Kunst Sarnaselt loodusega – aitab tähelepanu ümber suunata ja tekitada turvalise pausi igapäevasest mürast, aidata taastada vaimseid ressursse, kaitsta vaimse väsimuse ja ülekoormuse eest ning suurendada keskendumisvõimet ja rahu.
Oluline on märkida, et mõju ei sõltunud üksnes muuseumikeskkonnast. Positiivne efekt avaldus ka haiglates, kus kunst võib aidata patsientidel stressi vähendada ja paranemisprotsessi toetada, ning virtuaalsetes keskkondades, mis tõestab, et ka digitaalselt vahendatud kunstielamused võivad olla tähenduslikud. Uuringu autorid rõhutavad, et kunst ei ole luksus, vaid oluline ressurss, mis aitab inimestel elu mõtestada.
Kunst kui stressimaandaja
Uuringu tulemused kinnitasid üheselt, et kunstiteoste vaatamine tõstab eudaimoonilist heaolu – tunnet, et elul on tähendus, et ollakse võimeline kasvama ja arenema ning et elukogemus ei piirdu üksnes argiste vajaduste rahuldamisega. Visuaalkunstil on võime suunata tähelepanu mujale, pakkuda pausi igapäevasest infovoolust ja luua hetk, kus inimene saab kontakti oma sisemise rahu ja mõtestatusega.
Sarnastele järeldustele jõuti ka varasemas teadustöös Evidence for the Effects of Viewing Visual Artworks on Stress (Frontiers in Psychology)(2). Uuringus jälgiti osalejate stressitaset enne ja pärast kunstiteoste vaatamist. Leiti, et juba lühike kokkupuude kunstiga langetab stressihormooni kortisooli taset ja aitab kaasa rahuliku oleku tekkimisele.
Mõju sõltub mitmest tegurist – vaadeldava teose vormist, keskkonnast, kus seda kogetakse, ja vaataja isiklikest eelistustest. Ka antud uuring kinnitab, et kunstivaatamine võib toimida sama tõhusalt kui mitmed teaduspõhised stressimaandamise tehnikad, näiteks meditatsioon või hingamisharjutused.
Kunst kodus ja avalikus ruumis
Praktilises plaanis tähendab see, et kunst võiks olla kättesaadavam nii kodudes, töökohtades kui ka avalikes ruumides. Kui teose vaatamine aitab stressi vähendada ja rahu suurendada, võiks kunst saada samasuguseks vaimse tervise toetajaks nagu sport või looduses viibimine.
Uuringud soovitavad kunsti keskkonda teadlikult planeerida ning läbi mõelda paigutuse ja ligipääsu igapäevasteks „mikropausideks“. Eestis on ka sellele aina enam tähelepanu hakatud pöörama ning lisaks kodusele miljööle leiab proffesionaalset kunsti üha enam ka kontoriruumidest. Ettevõtted, kes on soetanud kunsti oma töökeskkonda, on tõdenud, et kunst aitab luua inspireerivamat ja mõtestatud töökeskkonda ja soodustab loovust ning meeskonnatunnet. Samuti on haiglates ja hooldekodudes üha enam leitud vahendeid kunsti eksponeerimiseks, mis toetavad patsientide ja töötajate heaolu.
Kui arvestada, et tänapäeva ühiskond liigub üha kiiremas tempos ja inimeste tähelepanu on pidevalt killustunud, muutub kunsti roll eriti oluliseks. Uuringutulemused kinnitavad, et kunsti vaatamine ei ole passiivne tegevus, vaid aktiivne kogemus, mis mõjutab meie vaimset tervist ja heaolu. Kuraator ja kunstikriitik Reet Varblane on öelnud, et iga detail võib olla väga isiklik ja emotsionaalne. Sama kinnitavad teadlased – kunstiteos võib tekitada igas vaatajas endas esilekerkivaid assotsiatsioone, mälestusi ja tundeid, mis loovad tervendava mõju. Kunst võib olla stressi maandaja, elu tähenduslikkuse looja ja vaimse tasakaalu toetaja. See on tugev argument nii kunstihariduse, näituseasutuste kui ka isikliku kunstikogemise toetamiseks. Seega tasub sügisel astuda muuseumisse, galeriisse või virtuaalsesse kunstisaali – teadus ütleb, et juba mõni minut kunstiteose ees võib muuta päeva rahulikumaks ja elu terviklikumaks.
Kasutatud kirjandus:
- Koostatud uuringu põhjal: The Impact of Viewing Art on Well-Being (Trinity College Dublin, 2024)
- Evidence for the Effects of Viewing Visual Artworks on Stress, Frontiers in Psychology
