NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Aasta alguses on levinud komme anda endale uusaastalubadusi – näiteks jõuda 3 korda nädalas trenni või lugeda läbi 52 raamatut. Kuidas oleks, kui annaks sel aastal lubaduse käia igal nädalal kunstinäitusel? Arvestades, et Eestis on kümneid sagedasti vahelduvate väljapanekutega galeriisid ja pikemalt avatud näitustega muuseume, ei peaks see liiga keeruline ju olema. Igal nädalal on avatud enam kui poolsada väljapanekut Talllinnast Tartuni ja Kuressaarest Narvani. Millised neist võiks aga jaanuaris kindlasti oma kultuurielamuste kalendrisse lisada?

Raoul Kurvitza „Ilma Otsa ja Ääreta Ilu Aed“ Solaris galeriis

Kunstnik Raoul Kurvitza loomingu sekka, mida on esitletud paljudes mainekates Euroopa ja Ameerika muuseumides ja kunstiasutustes, kuuluvad lisaks maalidele installatsioonid, performance’id ja objektid, lisaks on hinnatud ka tema video- ja muusikalooming.  

Kunstniku värske, peamiselt maalidest koosnev väljapanek Solarise galeriis keskendub ilule. „Ilu kui mõistet on läbi ajaloo nii üle- kui ka alahinnatud, nagu on seinast seinagi erinevad olnud ilu normid. Lõppeks on aga ilu ju alati eelkõige subjektiivselt hinnanguline: ei ole olemas universaalset ega jumalikku ilu. Ehk ultimatiivses võtmes on vaid see, mille me ühes või teises ajahetkes või kultuuriruumis universaalsusele või jumalikkusele omistame, või siis jälle, üleüldsegi mitte,“ selgitab autor näitusetutvustuses.

Grisli Soppe-Kahari ja Danel Kahari maalinäitus „Võõras maa“ Kopli poolsaarel

Koplis Põhjala Tehase Sepikoja Maja II korrusel on end sisse seadnud Põhjala galerii, kus veebruari keskpaigani on uudistamiseks väljas kunstnike paari Grisli Soppe-Kahari ja Danel Kahari looming. Mõlemat autorit seob lisaks armastusele maalikunsti vastu sarnane vaatenurk elule. Sarnaseid jooni võib märgata ka mõlema autori maaliloomingus – jõuline ning kõnekas maalikeel, unenäoline ja ürgne – suunab vaatlejat tagasi juurte juurde – algusesse.  Vaatama enesesse ja sügavamale veel.

Autorite sõnul võiks näitust vaadata ilma igasuguse kunstiajaloolise foonita, ilma eelhäälestuseta – mitte proovida seda sildistada või paigutada kuhugi. Parim on seista lihtsalt teose ette, tunnetades loodut ja lastes selle endast läbi ning hiljem vajadusel juurde uurida. “Maaliloomingu tunnetamiseks ja tajumiseks ei pea alati mingit võtit teksti kujul ette andma, maalikunst on vaba ja iga etteantud viit või silt võib vaatlejat hoopis piirata, suruda mingitesse kindlatesse kastidesse,” nendib Danel Kahar.

Ühisnäitus „Harjumuse jõud“ Tartu kunstimuuseumis

Jaanuarikuu lõpuni on avatud kunstnike rühmituse Eesti Energiad rohkesti kiitvat tähelepanu pälvinud väljapanek, mis toob publiku ette enam kui 20 aasta eest ühist tegutsemist alustanud meeste Jüri Ojaveri, Paul Rodgersi, Jaan Toomiku ja Jaan Paavle uuema loomingu.

Näitusevaade. Foto: Andra Orn

Näituse eneseiroonilise pealkirjaga „Harjumuse jõud“ tõdevad meistrid, et nende eneseteostuse vahend – kunst – on ajaga muutunud eksistentsiaalsest sunnist harjumuspäraseks valikuks. Vaatamata mehelikule rohmakusele, mida kunstnike sageli musta huumoriga vürtsitatud loomingule kindlasti ette heita saab, ei ole nende siiras maailmavaatluses pahatahtlikkust.

Miljard Kilgi maalimaailm ERMi galeriis

Ülevaatenäitusel, mis on kunstniku loomingu üle veerandsajandi Tartusse toonud, on esindatud kunstniku kõik loominguperioodid. 50 maalist enamus pärineb erakogudest.

Tartu Kunstikoolis kunstihariduse saanud Miljardi Kilki võib pidada Tartu hüperrealismi üheks tuntumaks esindajaks. Kilgi tollased maalid olid lõbusad, irriteerivad ja täis varjatud tähendusi ning neid maaliti mustvalge foto või värvilise slaidi järgi. Põhiliselt kujutas Kilk tolle aja igapäevaelu, oma lähedaste ja sõprade toimetamisi. Pärast Tallinna kolimist sai Miljard Kilgist Priit Pärna multifilmide värvikunstni. Oma loomingus on ta liikunud slaidimaalist peaaegu abstraktse kujutluslaadini ning täna maalib ta barokselt detailirohkeid fantaasiapilte.

„Maalide sisu on allegooriline, Kilk kasutab palju antiikmütoloogiat ja piibli­stseene, osutades nendega uue aja probleemidele,“ tutvustas näituse kuraator, ERMi produtsent Reet Mark  väljapanekut Tartu Postimehele. „Realistliku, isegi hüperrealistliku koloriidiga jätkab ta linnavaadetes ja looduspiltides.“

Marje Üksine ja Hedi Jaansoo „Kimbutab” Rüki galeriis

Esmapilgul vastandlikuna näivad kunstnikud Marje Üksine ja Hedi Jaansoo kombivad mõlemad läbitud kogemuste piirjooni, valades neist pidevalt uusi vorme. Kahe eri põlvkonna kunstniku loomeprotsessis toimub samaaegselt nii fragmentide hajutamine kui kuhjamine – pidev meenutamine toob kaasa valitu allajoonimise ning kõrvalise mahatõmbamise. Ümbritsevat jälgides ja kogedes lõigatakse valitud detailid algsest tervikust välja ning köidetakse äärmise konkreetsusega uueks kimbuks. 

    

Tallinnas tegutseva Marje Üksise teostele on iseloomulik üheaegselt nii kaamerasilmalik täpsus kui abstraktsus killustunud motiivide näol. Ta ei pelga kõige ajamahukamaid graafikatehnikaid, jättes sealjuures mulje justkui oleks need mängleva kergusega loodud. Samuti pealinnas tegutsev Kunstnik ja fotograaf Hedi Jaansoo töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega, millest ta ise tunneb enda jõudu või nõrkust üle käivat. Viimasel ajal kombineerib ta fotograafiat, tekstiile ja savi, mittefunktsionaalseid ehteid, lõpetamata mõtteid ja muutlikke otsuseid, igatsusi ja konfliktseid ihasid.

Põhjalikumat ülevaadet Eestis ja kaugemalgi avatud näitustest vaata NOBA kunstikaardilt!