fbpx

NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Lõppenud aasta oli NOBA.ac jaoks tavapäraselt tegus. Jaanuaris toimunud nimevärskendusele järgnes näituste-sündmuste korraldamine Viinistu kunstimuuseumis ja kunstinädala raames ning järjepidev Eesti ja lähiriikide kunstnike loomingu tutvustamine.

Senini NOARi nime all teada-tuntud keskkond sai 2022. aasta alguses uue nime NOBA.ac, et tutvustada senisest paremini Põhja- ja Baltimaade kunstnikke, nende loomingut ning näitusetegevust. “Ülemaailmsetes suurtes kunstikeskkondades võivad Eesti autorid jääda tagaplaanile, kuid meie regiooni loomingut laiemalt tutvustavas keskkonnas on suurem võimalus rahvusvaheliselt silma paista. Põhja- ja Baltimaad pakuvad rahvusvahelisel areenil suurt huvi,“ sõnas NOBA eestvedaja Andra Orn. “Täna võime öelda, et NOBAst on kujunemas oluline kunstikanal Eestis ja ka lähiriikides, seda kinnitab kunstikeskkonna veebikülastuste pea 40% kasv, seda nii Eestis kui ka kaugemal.” 

Orni sõnul on küll endiselt suurem osa veebi külastajatest Eestist, kuid järk-järgult kasvab nii keskkonda kaasatud lähiriikide kunstnike, kunstiasutuste kui ostjate arv. NOBA on kureeritud keskkond, mistõttu on oluline saada koostööpartneriteks just need õiged kunstnikud ja asutused. Enim otsitakse NOBA keskkonna kunstiotsingu kaudu juba tuntud nimede nagu Leonhard Lapini, Jüri Arraku, Edward von Lõnguse, Toomas Kuusingu, Peeter Alliku ja Vello Vinna teoseid. ”Kunst kodus on muutunud kultuurse inimese igapäeva osaks. Hea meel on näha, et avastatud on just meie kaasaegseid kunstnikke, päris noortest vanemate klassikuteni välja,” lisab Orn.  

Edward von Lõnguse terasplaatidel suurteos “Viimne kohtupäev” sai osaks linnaruumist

Möödunud aastal avanes hea võimalus tuua silmapaistvat kaasaegset kunsti linnaruumi. Nii lisandus NOBA eestvedamisel suve hakul Ülemiste linnaku vanale veetornile terasplaatidel Edward von Lõnguse teos „Viimne kohtupäev“. Massiivne, pea kaheksa meetri kõrgune teos on kunstniku remix Michelangelo Sixtuse kabeli viimset kohtupäeva kujutavatest freskodest ning see valmis osana von Lõnguse ülevaatenäitusest “Viimsepäeva katedraal” Tallinna Biennaalil. 

“Viimne kohtupäev” Ülemiste linnakus. Foto: Raido Krutto

Kunstniku enda sõnul kannab „Viimne kohtupäev” endas hoiatust jätkusuutmatu maailmakorralduse ebastabiilsuse suhtes. “Ühel päeval variseb tühjus omaenese raskuse all kokku. Vaikselt hakkab aga kohale jõudma mõistmine, et see päev ei pruugi enam olla kaugel. Me kõik tunneme õhus aegade muutust. Hiljutiste aastate pöördelised sündmused on kõnekalt tõestanud, et süsteem, mida me harjusime nii enesest-mõistetavaks ja igapäevaseks pidama, on palju hapram, kui me arvasime. Illusioon mugavast stabiilsusest on purunenud. Maailma tugisambad on vankuma löönud. Viimne kohtupäev pole enam kaugel,” lisas von Lõngus teose avamisel ettekantud kõnes. 

“Viimse kohtupäeva” avamisel jagati ka raha. Foto: Raido Krutto.

Viinistu suveprogramm ja kunstinädal suvepealinnas

Suvel kureeris NOBA taaskord Viinistu kunstimuuseumi suveprogrammi – näitusteseeriat tünnigaleriides, mis keskendus tunnustatud meistrite loomingule ning meelitas mereäärsesse kunsti- ja kultuurisadamasse sadu ja sadu huvilisi. Esmalt jõudis publikuni Soome-Eesti kunstniku Ludmilla Siimu põhjamaade loodusest inspireeritud näitus “Valguse ja varjude kosmoloogia”, mis tutvustas tunnustatud kunstniku animistlikku maailmavaadet. Vaata galeriid avamisest  

Ludmilla Siimu näituse avamise Viinistul. Foto: Meriem Kimmer

Juuli keskpaigas avati tünnigaleriides aga 1988. aastal Tartus loodud, Eesti vanima senitegutseva kunstnike ühenduse Kursi koolkonna sünnipäevanäitus. Kunstnikerühmituse asutasid Peeter Allik, Albert Gulk, Ilmar Kruusamäe ja Priit Pangsepp, kellele on lisandunud Marko Mäetamm, Reiu Tüür, Imat Suumann, Külli Suitso ja Priit Pajos. Näitust kureerinud Orni sõnul on Kursi koolkond kui loominguline plahvatus, mis esindab väga kõrgel tasemel kunstnikke. “Kuigi igal kunstnikul on ainuomane käekiri, ei ole ühisnäitus võistlus tähelepanu pärast. Tünnigaleriides tekib maalide ja joonistute vahel võimas sünergia, mis loob meeldejääva elamuse mida saab kogeda vaid kohapeal,” sõnas Orn näituse avamise eel. Vaata fotosid avamiselt 

Suveprogrammi viimaseks vaatuseks oli Jüri Arraku ja Rein Mägari akvarellide näitus. Rein Mägari väljapanek pealkirjaga “Portreteeritav” tutvustas tunnustatud akvarellisti käe all valminud portreesid. Modellide seas on nii mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi – Lembit Sarapuu, Jüri Arrak, Valli Lember-Bogatkina, Toomas Rein, Peeter Kuutma jt kui ka juhuslikke nö igapäevaseid hetki tänavapildist. Sel aastal taevastele radadele siirdunud Jüri Arraku poolt oli vaid akvarelle tutvustav näitus midagi uut. Maalide juurest väikseformaadiliste akvarellideni jõudis armastatud kunstnik väga pragmaatilisel põhjusel, nimelt ruumipuuduse tõttu. “Õhtute sisustamiseks otsustas kunstnik teha väiksemaid akvarelle ning endalegi ootamatult valmis materjali näitusejagu. Liikuv ja täpne akvarellipintsel kunstniku professionaalses käes täidab paberi servast servani keerukate kompositsioonidega ning nõuab vaatajalt süvenemist, et kõiki  tegelasi ja meeleolusid märgata,” selgitas Orn. Vaata fotoülevaadet näituse avamisest 

Suveprogrammi viimase näituse avamine Jüri Arrakuga. Foto: Raido Krutto

Lisaks Viinistule tegutses NOBA meeskond suvel ka Pärnus kaaskorraldades Põhjamaade kunstinädalat. Suur kunstipäev ja kunstiturg toimusid sel korral Pärnu Loovlinnakus, kus ainulaadsel vabaõhuväljapanekul tutvustasid end mitmed Eesti kunstiasutused. Lisaks sai kunstiturult soetada väikeformaadilisi originaalteoseid, joonistusi ja graafikat ligi poolesajalt autorilt. Uuri lähemalt 

NOBA hoiab pilku olulistel sündmustel ja põnevatel väljapanekutel

NOBA meeskond koos kunstikorraldajatega jätkas möödunud aastal regioonis ainulaadse Näituste kaardi kureerimist ning oluliste väljapanekute ja asutuste tutvustamist publikule. Põhjalik Näituste kaart, mis annab ülevaate kunstinäitustest nii Eestis kui ka lähiriikides, tutvustas 2022. aasta jooksul 1330 kaasaegse kunsti väljapanekut, millest enam kui pooltuhat toimusid Eestis! “Oleme väga tänulikud kõikidele näituseasutustele, kes infot Näituste kaardile sisestavad või meile saadavad, ning muidugi publikule, kes Näituste kaarti igapäevaselt kasutavad. Tänane kasutusaktiivsus näitab selgelt, et sellisest kesksest näituste ülevaatest on senini väga puudust tuntud,” sõnas Orn. Lisaks tavakülastajatele on NOBA Näituste kaart muutunud heaks töövahendiks asutustele külaliste vastuvõtul nii Eestis kui välisriikides.

Suur Kunstipäev ja kunstiturg Pärnus. Foto: Alar Raudoja

Lisaks näituste info avaldamisele ilmus NOBA veebis kümneid intervjuusid, reportaaže ja arvustusi, mis avavad kunstimaailma telgitaguseid. Nii ilmus Tallinna Kunstihoone kolimisele eelneval perioodil NOBA Kunstilugude rubriigis mitmeid intervjuusid ja reportaaže Vabaduse väljaku serval paiknenud ateljeedest ja nendes tegutsenud kunstnikest. Ühisnimetaja “Kunst kolib” all tehti juttu nii kuraator Tamara Luuki, kunstnike Mall Nukke ning Tõnis Laanemaaga. Kunstisõpradele rahvusvahelist pakkus huvi ülevaade Veneetsia biennaalil Lätit esindanud kunstnikeduo Skuja Bradeni väljapaneku tutvustus ja sissevaade nende loomingusse,  mõtiskelud sel aastal meie seast lahkunud Jüri Arraku fenomeni kohta ja ülevaade Vilniuses veel praegugi  avatud põnevatest näitustest. Ka uuel aastal jätkab NOBA Eesti ja lähiriikide kunstimaastiku olulisemate sündmuste kajastamist – kaasautorid on oodatud! 

Tallinna Kunstihoone viimaseks väljapanekuks enne mahukaid renoveerimistöid jäi Eesti Kunstnike Liidu traditsiooniline Kevadnäitus, mille raames on NOBA teinud liiduga koostööd juba 2015. aastast. Seekordsel ülevaatenäitusel sai tutvuda 72 autori viimase aasta jooksul valminud maalide, graafika, skulptuuride, joonistuste, installatsioonide jm teostega. Kunstisõprade soosingu ja 5000 euro suuruse publikupreemia pälvis sel korral Mauri Grossi kõnekas maal “Pööripäev”. „Pöörase hooga lille loodusmaal nagu taimne saluut!” rääkis autor teosest.  “Sõnum on lühike: naudi loodust ja looduse sõnumeid! Selleks ei pea olema ilmaennustaja, et olla tähelepanelik looduses. „Pööripäev“ võiks püüda inimese pilgu hetkeks nagu ikoon, mis on väravaks looduse ja inimese vahel.“ Valikut Kevadnäitus 2022 töödest näeb NOBAst .

KuKu kolimine ja kultuurirahva rongkäik 

Septembriga lõpetas kunstihoones tegevuse legendaarne KuKu klubi. NOBA võimendusel korraldatud kultuurirahva sõnavõttude ning rongkäigu saatel liiguti uude asupaika Kuku Kultuuritorni (Pärnu mnt 2, Tallinn). Soolaleivapeol avati kunstnik Endel Saarepuu šokeeriv näitus “Hullumaja puhvet”, kus autori 2016. – 2021. aastal joonistatud päevapoliitilised karikatuurid annavad kirevale eliidile halastamatu löögi.

Rongkäik Kuku Kultuuritorni. Foto: Ivar Hütt

Näitust kureerinud Orni sõnul Saarepuu pilapildid ei halasta ega unusta. “Pärast rahvusvahelist skandaali, kus Rootsi kunstnik Lars Vilks sattus prohvet Muhammadi karikatuuride eest islamiäärmuslaste põlu alla ning talle tehti mõrvakatseid, on kogu lääne karikatuurimaailm muutunud kordades ettevaatlikumaks – vaikselt on toimunud enesetsensuur,” tõdes ta. Saarepuul aga julgusest ja skandaalsest materjalist puudust ei tule, ning ta juhib jätkuvalt hulljulgelt tähelepanu inimlikele nõrkustele ning poliitilise elu varjukülgedele. Teisalt on tema looming kui meeldetuletus, et üks vaba ühiskonna nähtustest on vabameelne kunst ja mõnus huumor,” sõnab Orn. Vaata galeriid näituse ja Kuku kultuuritorni avamisest.

Hoogu juurde noortele talentidele

Sel aastal toimus seitsmendat korda rahvusvaheline Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss, millest võttis osa 80 noort talenti 156 teosega. Konkursi peapreemia pälvis rahvusvahelise žürii otsuse tulemusena Läti kunstnik Laura Aizporiete installatsiooniga “Garage 119”. Selle-aastase ettevõtmise muutis aga eriliseks asjaolu, et esmakordselt osalesid Põhja- ja Baltimaade kunstikõrgkoolide tudengite loomingule keskenduval konkursi ka Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajad.

Orni sõnul annavad konkursile esitatud teosed hea ülevaate kunstimaailma trendidest ning küsimustest, mis noori autoreid painavad. “Kui mitmeid aastaid andis tooni mure looduskeskkonna hävimise pärast, siis sel aastal jäi silma teemade hägustumine pigem üldfilosoofilisteks inimlikeks küsimusteks” täiendas Orn. Kui eestlased olid konkursil esindatud kõige enam traditsiooniliste maalidega, siis näiteks Leedu ja Soome olid esindatud hoopis skulptuuride ja installatsioonidega. Lisaks leidus teoste seast joonistusi, graafikat, fotokunsti, videoprojekte ja palju muud huvitavat. Konkursitöid saab aga jätkuvalt vaadata ning soovi korral ka endale soetada NOBA keskkonnast. Loe konkursi tulemustest lähemalt siit

Sündmusterohke aasta lõpetas aga traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus Tartu Kunstimajas, mis sel korral toob Enn Tegova kujundatud väljapanekul publikuni 120 autori loomingu. Nagu ka varasematel aastatel saab valikuga näituse töödest tutvuda ka NOBA veebilehel