NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Tänavune kevadoksjonite hooaeg on käes. Kevadekuulutajana tegi otsa lahti Tartu Kunstioksjon, millele järgnevad tuttavad oksjonid (Allee Galerii, Vernissage Kunstigalerii, Osta Noort Kunsti, Vaal Galerii, E-Kunstisalong, Haus Galerii) nii Tallinnas kui ka Tartus. On ilmselt vaid aja küsimus, millal korraldatakse pärast pikka pausi kunstioksjon mõnes teises Eesti linnas. Sestap on ka viimane aeg vaadata tagasi, mis paistis silma eelmise aasta oksjonitelt ja millised iseärasused, kui mitte öelda trendid võiksid kesta edasi ka tänavu.

Mille poolest eelmise aasta kunstioksjonid silma jäid?

  • Teoste valik enampakkumistel oli lai. Alates koolipingis olevatest lootustandvatest kunstnikest kuni Konrad Mäeni välja.

  • Hinnad ja mahud kasvavad endiselt. 2022. aasta oksjonite müügitulu rekordiline ca 6,2 milj eurot.

  • Elusolevate kunstnike teoseid müüdi oksjonitel 1,2 milj euro eest.

  • Kõige ihaldusväärseim elusoleva kunstniku teos müüdi 55 000 euro eest.

  • Mediaanhinnaks kujunes 2600 eurot. Vastavalt, surnud kunstnike mediaanhind oli 3100 eurot ja elusolevate kunstnike mediaanhind oli 1600 eurot.

  • Graafika mediaanhind 1400 eurot. Samas kui Wiiralti teoste mediaanhinnaks kujunes 6700 eurot.

 

Kuidas oksjonitel läks?

Üldjoontes jätkab oksjonite koondtulemus varasemate aastate trendi – kogu müügitulu, aga ka oksjonimajade individuaalsed müügid on tõusnud, jätkates üldises tõusujoones võrreldes eelmiste aastatega. Kõikide avalike oksjonite kogumüügitulu oli ca 6,2 miljonit eurot, täpsemalt 6219674.12 eurot. Aastal 2021 oli selleks ca 5,6 miljonit eurot. Ümardades 5 miljonit eurot maksti juba siitilmast lahkunud kunstnike loomingu eest ning elusolevate kunstnike teosed vahetasid omanikke 1,2 miljoni euro ulatuses.

Kuigi siin kõrvutuses paistavad käärid endiselt suured, ning on selge et Eesti kunstiturg on hetkel endiselt Pallaslaste ja kunstiklassika tugevas haardes, siis sellegipoolest oli nii mõnelgi oksjonil jõudude vahekord tasavägine.

See viitab sellele, et publikut paelub üha enam lähiajaloo kunstilugu ja ka nüüdsel ajal loodud kunst. Seda kinnitab ka asjaolu, et möödunud aastal toimusid ka mitmed tähistamismeeleolus nö erioksjonid, mis vahendasid samuti vaid kaasaegset kunsti uutele omanikele (enamasti isegi esimesele omanikule otse kunstniku käest). Tänavu märtsikuu algul toimunud Artrovert Galerii sünnipäevaoksjon oli kindlasti märgiline sündmus, mida tuleks esile tuua nii galerii enda tegevuse tunnustamiseks kui ka õnnesoovidega esimese sünnipäeva puhul. Meenuvad ka sellised enampakkumised nagu EKA sünnipäevaoksjon, EKA maalitudengite oksjon ArtDepoos, Tartu Skulptuurioksjon aga ka Raja Galerii ja Vent Space salongimüügid. Kõik need platvormid aitavad tingimata kaasa kaasaegse kunsti tutvustamisele.

Märgiline on, et näiteks Haus Galerii kevadisel moodsa kunsti klassika oksjonil müüdi 178 600 euro eest elusolevate kunstnike töid, mis ületas napilt surnud kunstnike teostest saadud tulu 175 200 eurot, aga siiski ületas. Sama trend jätkus ka Hausi sügisesel moodsa kunsti klassika oksjonil. Sama trend nähtub ka Vaal Galerii oksjonitel, mis aastast aastasse hoiab oksjonikataloogis tugevat valikut lähiajaloo kunstiklassikast ja nüüdiskunstnike loomingust.

 

Veelgi huvitavamaks muutub pilt siis, kui kõrvutada erinevate oksjonimajade tulemusi vaadates vaid elusolevate autorite loomingu müügitulemusi. Sel juhul kujuneb pingerida oksjonimajadest järgnevaks: Haus, Vaal, Vernissage, Osta Noort Kunsti, Allee, Tartu Kunstioksjon, E-Kunstisalong. Kui aga vaadata eraldi, kellel oli oksjonivalikus kõige rohkem elusolevate kunstnike töid, siis joonistub pingerida järgmiselt: Osta Noort Kunsti 139 teost, Vaal 108, Haus 90, Vernissage 55, Tartu Kunstioksjon 50, Allee 46, E-Kunstisalong 17.

Elusolevate kunstnike teoseid oli oksjonitel 558 (kokku 2022 oksjonitel 1725 teost). Neist uue omaniku leidsid 69% ehk 386 teost. Viiekohalise hinnapiiri ületasid 21 teost. Selles pingereas leiab klassikuid nagu Aili Vint, Miljard Kilk, Tiit Pääsuke, Merike Estna, Toomas Vint, Jaan Toomik, Jaan Elken, Sirje Runge, Laurentsius, Mall Nukke, Olav Maran, kui nimetada vaid mõned oksjonite müüginumbrites edukaimad elusolevad kunstnikud. Turul on kindlasti ruumi spekulantidele ja elamusi otsivatele (uutele) ostjatele. Igaüks peaks kindlasti endale midagi meelepärast leidma, kas siis eesmärgiga selle teosega elu lõpuni koos elada ja kasvada või siis hoopis mõttega tuua oma ellu rohkem kultuuri. Miks ka mitte osta eesmärgiga toetada elusolevaid kunstnikke.

Konrad Mägi (1878-1925) “Kasaritsa maastik”, u 1916-1921. Õli, papp. 38,7×46,5. Pildi allikas: E-Kunstisalong koduleht

Müügikataloogid olid oksjonimajades paksemad kui eales varem. Kui 2021. aastal oli pakkumisel 1285 teost, siis 2022. aastal oli pakkumisel juba 1725 teost. Läbimüügiprotsent on samuti endiselt kõrge, 70%. Kuigi 2021. aastal oli see lausa 89%. Rekorditest müüdi kõige kõrgema hinnaga kõikidest teostest E-Kunstisalongi sügisoksjonil Konrad Mägi “Kasaritsa maastik” (U 1916-1921. Õli, papp. 38,7×46,5. Signatuuriga. Säilinud originaalraam.) haamrihinnaga 232 000 eurot. See on ka Eesti uus rekord, just Eestis avalikul oksjonil müüdud teoste seas. Ajaloo rekordhindasid püstitasid teiste seas ka näiteks Roman Nyman, Leonhard Lapin ja Jüri Arraku teosed.

Elusolevate kunstnike seas oli kõige ihaldusväärsem teos Aili Vint viiest teosest koosnev komposistioon “Sümmeetriline kompositsioon” (1977. Guašš, papp. 106×45,5 üks teos. Signatuuriga.), mis müüdi Allee Galerii kevadoksjonil 55 000 eurose haamrihinnaga.

Hind kerkis ilmselt nõnda kõrgele ka pakkujate rohkuse tõttu, kokku tehti 42 pakkumist, mis kergitas 28 000 eurost alghinda pea 100% kasvuga. Kui elusolevate kunstnike mediaanhinnaks kujunes 1600 eurot, siis kõikide oksjonite tehingute mediaanhinnaks kujunes 2600 eurot. Ehk siis nii palju kui oli mediaanhinnast kallima hinnaga müüdud töid oli ka odavamalt müüdud töid. Kõige taskukohasema hinnaga müüdud teose haamrihinnaks kujunes 100 eurot. Kuni 500 eurose k.a haamrihinnaga teoseid müüdi 56 tk. Kuni 1000 eurose haamrihinnaga müüdi 218 tk. See on kunstikogujatele positiivne uudis, kuna isegi rekordhindade tingimustes leidub lai valik teoseid ka taskukohasema hinnaga.

Mida ma elusolevate ja juba siitilmast lahkunud kunstnike kõrvutamisega öelda tahan?

Nihe ja tähelepanu nüüdiskunsti suunal mõjub positiivselt kogu kunstiturule aga ka kunstiväljale laiemalt. Arvatavasti on kõrgenenud huvi kaasaegse kunsti vastu toonud kunsti ostma uut publikut. Teisisõnu kunstituru pirukas pigem suureneb, kui et kaasaegse kunsti müügid tulevad kunstiklassika arvelt. Lisaks on see suundumus vaid rõõmustav, kui kunstnikud ja loojad saavad tähelepanu ja tunnustust aga muidugi ka tasu oma loomingu eest ikkagi oma eluajal näha. Just nüüd kirjutame oma kunstiajalugu ning seetõttu on kohati hoopis huvitavam aga ka kriitilisem olla kaasas praeguste mõtete ja ideedega.

Tänased kunstnikud vajavad valdkonna elujõulisena hoidmiseks samuti ühiskonna toetust ja kaasamõtlemist, nii nagu “külmetavad” Pallaslased omal ajal.

Ka siis polnud ehk ühiskond terviklikult valmis vastu võtma “suuri” ja uusi ideid kunstis. Nüüd aga ei leidu eestlaste seas ilmselt kedagi, kes vaidlustaks Pallaslaste väärtust eesti kultuuri ja identiteedi kandjana aga ka olulise osana selle loomisest. Praegu loodav kunst ongi meie kunstiajalugu, koos ideedega mis võivad jääda sündimata (ja kindlasti nii mõndagi ongi jäänud) kui puudub aktiivne, elujõuline kunstiturg. Seega, kui sul kallis lugeja on soov ja huvi osta kaasaegset kunsti aga pole veel leidnud päris seda mis köidaks, siis soovitan alustada kaasaegseid teoseid vahendavate oksjonite kataloogide sirvimisega, mis on nüüdseks nii mugavaks tehtud. Nii sirvimiseks kui ka ostmiseks ei pea tegelikut kodust lahkumagi. Lisaks soovitan ringi vaadata NOBA portaalis, kus on vägagi esinduslik ja pidevalt uuenev valik nii kaasaegseid kunstnikke kui ka lähiajaloo kunstiklassikat, kõik mugavalt ühes kohas koos kasuliku lisainfoga. Lase oma silmadel ja kõhutundel teha oma tööd ja too oma ellu sügavust, mis inspireeriks uute ideedega ja miks mitte rahuldaks ka kunstihuvilise edevust kodu või kontori kaunistamisel. Olen isiklikult veendunud, et mitte üksi elamine pole kodu ega saagi selleks, kui sealt on puudu kaks elementi: kardinad ja muidugi kunst.

Trend: kunstivahendamine ja avastamine kolib online-i  

Möödunud aastal ilmunud kunstituru raportite põhjal näeme trendi, mis on juurdumas ka Eestis. Selleks on kunsti ostjate harjumus avastada, otsida ja osta kunsti läbi erinevate online kanalite. Kõik oksjonid Eestis pakuvad võimalust mugavalt interneti teel teostega tutvuda aga ka pakkumisi teha.

Toomas Sarapuu (s. 1967) “Viitsib CXXIX”, 2004. Õli, lõuend. 103×73. Pildi allikas: Allee Galerii koduleht

UBS & Art Basel raport[1] toob välja, et uute kunstikogujate seas näeme kõige rohkem uusi tulijaid milleeniumi generatsioonist, kellest tähelepanuväärselt 57% protsenti otsisid kunstiteoseid ja avastasid enda jaoks uut loomingut läbi erinevate online kanalite.

Saatchi Art poolt koostatud raport[2], mis küsitles 1004 isikut USAs, kes kulutasid kunsti ostmisele rohkem kui 3000 dollarit 2021. aastal, toob välja, et 61% küsitletutest tunnevad end mugavalt internetivahendusel kunsti ostes.

Nad väidavad end kulutavat sama palju aega ja ressursse interneti vahendusel kunsti avastamiseks ja ostmiseks kui traditsioonilisemate kanalite kaudu, nagu galeriidest ja messidelt ostes.

Lisaks ostmisele toetutakse online kanalitele aina enam, et leida informatsiooni konkreetsete kunstnike ja teoste kohta. Aga ka selleks, et uute suundumustega kursis olla, ning et olla kaasas laiema kunstikogukonnaga. Samasuguse järelduseni jõuab ka Artsy[3], kunstituru trende ennustades. Interneti teel kunsti avastamine ja ostmine on kindlasti tõusuteel, sest noorema generatsiooni (näiteks generatsioon Z) kunstihuvilised alles veel kujundavad oma maitseeelistusi ning käitumisharjumusi. Samas on see on juba teine generatsioon, kes on nö Internetiga üles kasvanud, ning harjunud tegema hinnalisi oste ilma, et oleks eset oma silmaga näinud (näiteks erinevad luksuskaubad).

Mis motiivid hakkavad silma elusolevate kunstnike loominug oksjonitelt?

Kui vaadata eraldi fookusena vaid elusolevate kunstnike teoseid vahendavaid oksjoneid (Tartu Kunstioksjon, Osta Noort Kunsti kevad- ja sügisoksjon), siis neil kolmel oksjonil olid kokku enampakkumisel 189 teost, millest uue omaniku leidsid 172 teost. Kolmel oksjonil domineerib tehnika seas ootuspäraselt maal (õli, akrüül, pastell, maali segatehnika). Neljandiku võrra vähem leidub graafikat. Fototeostest oli esindatud kõigest 4. Sellegipoolest usun, et just foto on meil hetkel väga alahinnatud ja alles uuel tõusulainel. Väljal tegutsevad mitmed silmapaistva käekirjaga fotokunstnikud, kellel tasub silma peal hoida, näiteks Sigrid Viir, Paul Kuimet, Cloe Jancis.

Cloe Jancis (s. 1992) “Vahepeal”, 2019. Pigmentfoto alumiiniumkomposiidil. 95×65. Pildi allikas: Osta Noort Kunsti koduleht

Motiividest piltidel domineerib umbes ⅓ ulatuses figuurid või figuraalne kompositsioon. Võiks öelda, et motiividest teist ja kolmandat kohta jagavad abstraktne pildikeel ja jutustav ekspressiivne pildikeel, mis selgelt kommunikeerib selgelt vaatajale mingit sõnumit. Näiteks nagu kohati otsekohesem a.la Alexei Gordin või vastupidi kohati mitmetähenduslikum a.la Kiwa. Esineb ka maastikumaali, kuid selgelt ca poole vähem kui abstraktseid või ekspressiivse sõnumitega pilte.

Graafikutest jääb silma värviline graafika ja erinevate motiivide, tehnikate katsetused. Elusolevate kunstnike seas, graafika kategooria all oli teoseid kokku 123, milledest kõige kallimalt müüdi Vladimir Taiger-i teos “Äikese eel” 6550 eurose haamrihinnaga, mis tegi tubli tõusu 1500 eurosest alghinnast. Kokku oli graafikat 2022. aasta kõikidel enampakkumistel 530 teost, millest müüdi 374 teost ehk 70%. Kõikide elusolevate autorite loodud graafika mediaanhinnaks kujunes taskukohane 800 eurot. Surnud autorite graafika mediaanhind oli 1550 eurot.

Kindlasti huvitab lugejat ka klassikutest graafikute olukord kunstiturul. Näiteks Lapini töödest paistis kaubaks minevat vaid omapärasem ja haruldasem, siis sama tendentsi oli tegelikult märgata ka Taigeri teoste müügis (kokku oli neid pakkumisel 6). Lapini teoseid oli pakkumistel kokku lausa 35, uue omaniku leidsid 20 teost. Mediaanhinnaks kujunes 2000 eurot. Wiiralti teostest oli enampakkumistel 39 teost, millest 30 leidsid uue omaniku. Kõige kõrgema hinnaga müüdi teos “Tiiger kassiga”, haamrihinnaga 23 200 eurot. Viiekohalise haamrihinna piiri ületasid märkimisväärselt 10 Wiiralti teost. See fakt hoidis ka mediaanhinna kõrgena, milleks kujunes 6700 eurot. Madalaima hinnaga Wiiralt osteti 1300 eurose haamrihinnaga.

Liisi Örd (s. 1984) “Peegeldused jõemaastikul”, 2021. Õli lõuendil. 50×60. Pildi allikas: Tartu Kunstioksjoni koduleht

Lõpetuseks

Möödunud aastal on kunstituru kontekstis olnud palju sõnavõtte nii kunstiarmastajate kui ka galeristide poolt just kunsti investeerimise teemal. Kunst kui investeering käsitlus pakub endiselt kõneainet ka sel aastal. Kunstituru trendiks on uued ja täiustunud kunsti vahendavad platvormid.

Tõepoolest, parim aeg kunsti osta oli “eile”, sest hinnad tõusevad ja noored kunstnikud tõusevad ka oma karjääriredelil ning küpsevad loomingus, mistõttu tõesti liialt pikalt mõtlema jäädes leiavad head kunstiteosed endale kindlasti kiirelt uue omaniku. Vahepeal isegi 100 euroga, teinekord aga 55 000 euroga.

 

Allikad:

[1] https://www.ubs.com/global/en/our-firm/art/collecting/art-market-survey/download-report-2022.html

[2] https://d3t95n9c6zzriw.cloudfront.net/reports/State-of-Art-Collecting-Report-2022.pdf

[3] https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-art-collector-insights-inflation-online-purchasing-new-collectors