Kõiki tabab aeg-ajalt paha tuju või muretsemine, kuid vahel võivad meeleolu ja motivatsioon alaneda depressioonini ning pidev mure võib viia väljakannatamatu ärevuseni. Tõsine trauma võib juhtuda ka kõige toredama inimesega.
Kunstnike suurem avatus kogemusele seab ka suurema väljakutse psüühikale. Psüühilisele kogemusele vormi ja värvi andmiseks on erinevaid viise. Selline väljendus võib ise kanda kunstilist tähendust või inspireerida uusi teoseid. Nii on Ülo Kiple irratsionaalne, seintele kirjutatud mõttekäik „Haiguste ravi. Kontrollitud.“ toonud talle Eesti esimese grafitikunstniku tiitli ning olnud laulude, novellide, filmide ja näidendi aluseks. Muuhulgas on tema tööd sisuliselt jäljendatud Tartus Sõpruse silla pastišis „Kunstniku edu. Kontrollitud.“
Kunstnikud kujutavad just selleks näituseks loodud töödel oma kogemusi ja psüühilisi probleeme, väljendades toimetulekuviise ja kohanemisvõimet. Näitus läheb aga muljest ja oletusest kaugemale, lastes kunstnikel videointervjuudes privaatselt avada isiklikke psüühilisi väljakutseid ja loodu tausta. „Teeme kunstisaalist psühhoteraapiaseansi või – nagu Ülo Kiple tegutsemise ajal oleks öeldud – „hullumaja“,“ selgitab näituse kuraator, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
Näitus arutleb, kas teos on kunstnikule erinevate psüühiliste seisundite ja probleemide käsitlemise viis või pigem isiksuslik eneseväljendamise vajadus. Kas loomine on eneseteraapia ateljees ning kunstisaalist saab siis palat? Kuidas saab kunstnik oma loomingu kaudu distantseeruda traumakogemusest või tuua leevendust ärevusele ja alanenud meeleolule? Kuivõrd on kunstivaatlejal võimalik kunstniku probleemidega samastuda, saada leevendust ja tuge igapäevaeluga toimetulekul?
Näitusel ning vestlusõhtutel ja filmiõhtul arutlevad kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid koos kunstnikega loomise ja loomingu mõjust psüühikale. Näitusel osalevad kunstnikud Alice Kask, Kaupo Kikkas, Laurentsius, Maarit Murka, Per William Petersen, Sirje Petersen, Tiit Pääsuke, Kadri Toom, Jaan Toomik ja Alar Tuul.
Vestlusõhtud ja filmiõhtu:
1) „Muretsemisest ärevushäireteni“ 27.01.2022 kell 19.00: vestlusõhtu kunstnikega Alice Kask, Kaupo Kikkas, Laurentsius, Maarit Murka, Tiit Pääsuke.
Piletid ja lisainfo: https://fienta.com/et/muretsemisest-a-revusha-ireteni-vestluso-htu-kunstnikega
2) „Rasketest kogemustest post-traumaatilise stressihäireni“ 10.02.2022 kell 19.00: filmiõhtu Jaan Toomikuga.
Piletid ja lisainfo: https://fienta.com/et/rasketest-kogemustest-post-traumaatilise-stressiha-ireni-filmio-htu-jaan-toomikuga
3)„Pahast tujust depressioonini“ 17.02.2022 kell 19.00: vestlusõhtu kunstnikega Kadri Toom, Jaan Toomik, Alar Tuul.
Piletid ja lisainfo: https://fienta.com/et/pahast-tujust-depressioonini-vestluso-htu-kunstnikega
Kunstnikega vestlevad kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus ja psühhiaater Katrin Orav.
Piletid saadaval Fientas. Osalemiseks on vajalik kehtiv vaktsineerimispass või tõend koroonaviiruse läbipõdemise kohta.
* * *
Kunstnikud: Alice Kask, Kaupo Kikkas, Laurentsius, Maarit Murka, Per William Petersen, Sirje Petersen, Tiit Pääsuke, Kadri Toom, Jaan Toomik, Alar Tuul
Kuraator: Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Madis Liplap, õppejõud, sisearhitekt, Kõrgem Kunstikool Pallas, Stuudio 100
Videointervjuude salvestus ja toimetamine: Igor Ruus
Näituse visuaal ja plakat: Tanel Kalaus
TÄNAME: Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus SENSUS, Triinu van Buuren ja Bestwine; Maia Smõslova ja Sesoon; Janar Fomatškin ja Raamikoda.
