Rene Kari kõneleb näituse saamisloost lähemalt: „Mõnda aega tagasi läks mul vaja paksema paberi tükikesi. Selleks sobisid minu vanade maalide postkaardid, mida ma lõikusin – juhuslikult hakkas mulle silma üks neist tükikestest, mis mõjus korraga nagu omaette kompositsioon, nagu tervikmaal. Huvi pärast sorisin tükkides veelgi ja leidsin hulganisti inspiratsiooni. Need fragmendid ajendasid mind looma uusi töid. Kahe lõigutud postkaardi katkete ainetel valmis rida maale, mis minu arvetes väärisid näitusena eksponeerimist. Üllatasin ennast seesuguse tagasipöördumisega oma kunagiste tööde juurde, mis ühelt poolt oli juhus, ent teisalt kinnitab fakti, et vaade minevikku ei ole ainult kunagine mälestus, vaid võib loominguliselt lähenedes anda tõuke täiesti uutele tulemustele ja väärtustele.“
