Kuidas Rüki galeriis sündis?
Galerii loomise idee tuli Laur Kivistikul, kes on ise kunstisõber ja -koguja. Ta on üles kasvanud Viljandis, hetkel elab ja töötab küll Tallinnas, kuid tihe side Viljandiga on säilinud. Viljandis oli aastaid vajadus kaasaegse kunsti näitusekoha järele, selle loomise eesmärk oli eelkõige see, et tuua eesti tippkunstnike looming Viljandimaa inimesele lähemale, aga ka tutvustada kohaliku kogukonnaga seotud kunstnike loomingut laiemale publikule. Galerii asub ajaloolises aidahoones, mille remondi käigus endisest kohvikust galeriiks tegemisel leiti kipsplaadi tagant mulgikeelne kiri “Rüki jahu”, mis viitab rukkijahu hoiukohale. Sellest tuleneb ka galerii nimi.
Kuidas Rüki galeriil täna läheb? Kui palju on külastajaid ja kes teie galeriisse satuvad?
Galeriil on külastajaid üha rohkem, näitustele satutakse nii teadlikult kui juhuslikult. On kohalikud püsikülastajad, kes vaatavad ära kõik näitused, on ka neid, kes tulevad kaugemalt ja kindlat väljapanekut vaatama. Tagasiside galerii ja näituste kohta on positiivne, nii et läheb pigem hästi.
Rüki galerii näitused on väga huvitavad. Teie juures on viimasel ajal näitusi korraldanud Eike Eplik, Lauri Koppel, Laurentsius jpt kaasaegse kunsti tipptegijad. Mulle endale meenub möödunud suvest Koort-Rausi näitus “liiv-liivi”, mis keskendus väga tundlikult liivlaste loole.
Aitäh. Arvestades ka galerii asukohta väikelinnas, püüame näituste programmi teha mitmekesise, pakkudes tutvumiseks erinevaid meediume ja kunstnikke. Samas püüame hoida professionaalset taset, et näitused pakuks huvi ka kaugemalt tulijatele. Näituste programmi koostamisel ja üldiste suundade nõustamisel on meil abiks ka kolleegium, kuhu kuuluvad lisaks galerii omanikule ja galeristile veel Paul Kuimet, Kadi-Ell Tähiste ja Hanna-Liis Kont.
Peagi avate väljapaneku “Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused”. Tema loomingut just liiga sageli näitustesaalides näha ei ole saanud.
Galerii omanik Laur Kivistik on Urmas Ploomipuu loomingu austaja ning tema kunstikogus on ka mitmed Ploomipuu teosed. Kuna Ploomipuu loomingut tõesti liiga tihti ei ole eksponeeritud, aga tegemist on väga tähelepanuväärse kunstnikuga, siis tekkiski mõte see tühimik täita. Näituse idee kokkupanekul aitasid Tõnis Saadoja ja Elnara Taidre, kes on Ploomipuu loominguga hästi tuttavad. Nemad valisid näitusele ka teised autorid, kelle tööd on valminud kas Ploomipuu kaasajal või noorema põlvkonna uudisteosed, mis toimivad tõlgenduste ja austusavaldustena Ploomipuu töödele.
Rüki galeriis toimub ka kunstiresidentuur?
Jah, 2023. aasta suveks valmisid galerii hoone II korrusel ruumid, kus alustas tegevust MTÜ Rüki Residentuur. Rüki residentuur toetab residendi aeglast loomet ja suunab fookuse individuaalselekunstipraktikale, otsest survet tulemile (kunstiteose loomine, näitus vms) residentuur ei sea. Seega on residentuuri oodatud loomeinimesed igast valdkonnast, eelnevalt muidugi on soovitatav tutvuda pakutavate võimalustega ja veenduda sobivuses. Residentuuris on siiani viibinud eesti kunstnikud, nt märtsis lõpetas 3-nädalase residentuuri Angela Maasalu, kes valmistus isikunäituseks Rüki galeriis. Viibimise ajal panustas ta ka kogukonda, tehes koostööd Viljandi Kunstikooliga. Varem on residentuuris osalenud nt Jevgeni Zolotko, Marge Monko, Jaan Toomik, Priit Pangsepp jt.
Milline on saabuv suvi Rüki galeriis?
Sellel suvel on oodata veel kahte näitust. Juuni keskel avame näituse, mis tegeleb protsessipõhise kunsti kui teadustöö lahti mõtestamisega. Näitusel tuuakse esile näiteks teose loomisel kasutatud tööriistu, pakendamiseks ja transpordiks kasutatavaid materjale, teose riputussüsteeme jne. Näituse kuraatoriks on Johannes Luik. Augusti alguses avame Vilen Künnapu näituse “Unenägu inimestest; linnadest ja tornidest”, kuhu tuleb läbilõige kunstniku viimase 10 aasta maaliloomingust.