NOBA Põhja- ja Baltimaade kaasaegse kunsti keskkond

Üle-eelmisel nädalal kuulutati välja Eesti Kunstnike Liidu 19. aastanäituse publikupreemia laureaat – tihedas konkurentsis kogus kõige enam hääli Tartu kunstnik Sirje Petersen teosega “Omaette.” Tema looming on suuresti autobiograafiline, kujutades Naist, kes otsib oma kohta elus ja leiab selle pidevas muutumises. Kunstnik jagab NOARiga oma mõtteid loomingust ja kunstnikuks olemise igapäevast.

Sirje Peterseni kunstnikuteekond sai alguse kunstikoolist. „Mäletan kooliajast, et ma ei kohanenud sotsialismiaja keskkooli nõudmistega. Õppeained mõjusid kuiva õpikutarkusena ja tundsin alati puudust visuaalsest materjalist, mis õppimist lihtsustaks,“ selgitab ta. Nii otsustaski Sirje iseteadvalt, koos klassiõe Annega, hoopis kunstikooli astuda. „See oli ainuõige otsus – kunstikoolis olin õpihimuline teismeline ja sain peagi väga heade õpitulemuste eest kõrgendatud stippigi. Mulle meeldisid kõik loomingulised õppeained,“ on Petersen noores eas tehtud valikus veendunud.

Aasta pärast (1980) kunstikooli lõpetamist asus Petersen Andrus Kasemaa juhitud Ülikooli kunstikabinetti. Tema sõnul oli see inspireeriv, põnev ja huvitav periood, kus sai suhelda mitmete erialade üliõpilastega ning kabinet andis tõuke oma töid ka näitustele pakkuda. Juba 1981. aastal olid noore kunstniku tööd üleval viiel näitusel!

Kunstniku töö eeldab süvenemist – keskendumist ja enesega üksiolemist ehk ego kultiveerimist!

Peterseni loometöö valmib Tartus Vanemuise tänava ateljees, kus ta töötab oma abikaasaga selg selja vastas viimased kolmeteist aastat. Lisaks maalimisele täidab kunstniku päevi õpetajatöö. Ta on juhendanud sadu õpilasi ja tudengeid nii Tartu lastekunstikoolis, Tartu kunstikoolis ja Euroülikoolis, alates 2000, aastast on ta Pallase kõrgemas kunstikoolis dotsent. „See ei ole alati lihtne, sest õpetaja amet eeldab enese ja oma teadmiste-kogemuste jäägitut jagamist õpilastega, samas kunstniku töö eeldab süvenemist – keskendumist ja enesega üksiolemist ehk ego kultiveerimist! Vabakunstniku õnne ei ole ma kunagi tundnud, sest see ei olnud lihtsalt majanduslikult võimalik,“ tunnistab kunstnik.

Looming aitab leida vajaliku väljapääsu

„Olen kahe poja ema ja poistega koos kasvamine on olnud üks osa minu kunstnikuks kujunemisel,“ vastab Petersen, kui uurida tema loomingu mõjutajate kohta. Teda inspireerib kõik, mis tekitab küsimusi või paneb mõtlema-tundma. „Tunnen end kui lakmuspaber, mis reageerib ümbritsevale maailmale. Elu on tihti olnud väga keeruline ja põgenemine loomingusse on pakkunud väljapääsu. Loomine aitab leida väljapääsu ka kõige erakorralisemast olukorrast,“ leiab Petersen.

Peterseni looming peegeldab tema enda sõnul üksikisiku heitlemist hea ja halva, armastuse ja selle puudumise vahel. „Ma ei maali ükskõiksust, mind ei huvita konstrueeritud kontseptsioonid, mis on vahel ära vahetamiseni sarnased reaalsele elule ja olukordadele. Olen oma töös spontaanne ja ei kavanda üksikasjalikult ühtegi oma teost ette, sest uue otsingud on põnevad ja juhuslik leid võib peita endas uusi võimalusi. Kordan mantrat: “Sa ei tea, mida sa teada saad oma teada tahtmises…“

„Loomulikult õhkub minu töödest mind ennast: naiselikkust, mõtlikkust ja sissepoole vaatamist. Keegi meist ei ole täiuslik, meil kõigil on voorused ja puudused. See on tuntav ka minu töödes, samuti tunnetus, mis on õige ja mis vale, mida saame muuta ja mida mitte. Ma ei häbene olla naiselik ja ma armastan esteetilist keskkonda ja terveid inimsuhteid,“ tõdeb kunstnik.

 

Vaba kunstnik, kes ei ole kellegi “taskus”

Ligi neljakümne loomeaasta jooksul on Petersen olnud väga aktiivne – ta on osa võtnud paljudest ülevaate- ja grupinäitustest nii Eestis kui Euroopas ning teinud üle viiekümne isikunäituse. Peterseni sõnul kunstimaailm oli ja on karm maailm. Ja naiskunstnikuna ei ole see mitte vähem karm. „Kunstimaailmas sõltume tihti ümbritsevatest inimestest, mitte ainult oma töö kvaliteedist. Olen alati püüdnud seda sõltuvust vältida ja usun, et see on mul ka õnnestunud. See lubab mul täna olla vaba kunstnik, kes ei ole kellegi “taskus”. Vabadus on parim vahend, mis kunstnikul olla saab, et luua!“

Ta selgitab, et aastatega on kogunenud teadmisi, kogemusi ja muljeid, mida ta oma loomingulises töös kasutada saab. Teemad, mida Sirje loomingus käsitleb, kõnetavad paljusid. Mida rohkem aastaid, seda rohkem pagasit uute ideedega mängimiseks ja loominguliseks eksperimenteerimiseks!

 

Võidutöö peegeldab mitmete aastate loomingut

Vahetult kevadnäitusele esitamise tähtajaks valminud ja näituse publikupreemia pälvinud maal „Omaette” peegeldab kunstniku paljude aastate tööd. Auhinnatud teos pöörleb olemasolu, sisemaailma, ümbritsevate inimestega kohtumiste taustal ning on laetud mõistatuste ja salapäraga. Need on mõtted ja tunded, mida need kohtumised selles maailmas loovad.

Teadmine, et minu töö meeldib nii paljudele inimestele, annab mulle palju indu ja lusti edasiseks loominguks.

„Teadmine, et minu töö meeldib nii paljudele inimestele, annab mulle palju indu ja lusti edasiseks loominguks. Aitäh kõigile, kes märkasid ja suhestusid Kevadnäitusel minu maaliga ja keda minu töö kõnetas. Suur tänu kunsti armastavatele sponsoritele, kes on selle preemia võimalikuks teinud,“ jagab kunstnik tänusõnu poolehoidjatele.

Fragment Kevadnäituse publikupreemia toonud teosest “Omaette” 2019. Õlimaal lõuendil.

Kel on huvi kunstniku loominguga lähemalt tutvust teha, tasub seada sammud suvepealinna. Paari nädala eest avas Petersen Pärnu Linnagalerii kunstnike majas isikunäituse “Maailma puudutamas”, mis jääb avatuks jaanilaupäevani. Uuel aasta kevadel plaanib kunstnik avada isikunäituse koostöös Haus galeriiga.

Vaata Sirje Peterseni teoseid