Vanalinnas raekoja hoone taga paikneb pealinna fotomuusem. Igal aastal koostatakse Tallinna Fotomuuseumi rikkalikust fotokogust uus püsinäitus, mis näitab linna ilu ja omapära ning pakub vaatajatele rohket äratundmisrõõmu. Alates 3. märtsist saab aga muuseumi projektiruumis tutvuda Inglismaal Bournemouthis asuvas kunstiinstituudis (Hons) fotograafiat õppinud Katrina Tangi dokumentaalse projektiga “Kaduv võlu. Eesti maakoolide elu”, millega ta on töötanud alates 2004. aastast. Maakoolide elu jäädvustamisega on Tang toonud esile unustatud väärtuse kirjutades samaaegselt visuaalselt ajalugu. Aeglase fotograafilise meetodi kasutamine ja keskformaat analoogkaameraga pildistamine on tulnud teema käsitlemisel kasuks – lisanud kujutistele poeetilist sügavust, toonud minevikku kadunud hetke vaatajale lähemale ja äratanud mälestusi.
Maakoolide projekt on olnud aluseks Katrina Tangi suurtele koostööprojektidele maailmas: “Nii New Yorgis agendi leidmisel, kui ka Milanos Guccile pildistades olid just need pildid ja need siirad lapsed võlumas kliente. Alati, kui mulle näidati pildistamiste ideekavandit, siis olid maakooli lapsed mulle vastu vaatamas.”
Lisaks tasub fotomuuseumis vaadata ka soome fotograafi Paola Suhoneni väljapanekut “Southern boys, southern girls”, mis käsitleb seksuaalsuse ja religioosse maailmapildi vastuoluga seotud ühiskondlikke teemasid. Fotot ja filmi kombineerival väljapanekul esitletud tööd räägivad Tennessee (USA) osariigi noortest, kes peavad suhestuma konservatiivse lõunaosariigi religioosse maailmatunnetusega, mis siiani defineerib kõike keha ja seksuaalsusega seotut. Nad on rõhutatult surutud süütusse rahulik-selgesse olekusse, kus eksperimenteerimisele nooruslike soovidega ruumi ei anta.
Fotomuuseumi järel tasub aga minna teisele poole raekoja platsi Vene tänavale, Linnaelumuuseumi näitusele „SoomEST vabaduse viise otsimas. 1960–1991“. Helsingi Linnamuuseumi ja Soome instituudi koostöös valminud väljapanek meenutab helgelt muusika mõju ja jõudu, mida peegeldas 1960-90ndate pop- ja rockmuusika võidukäik. Tolle ajastu noorte kultuuri pidepunktiks oli just nimelt muusika. Eesti noorte jaoks oli Soome raadio ja telepilt kui aken maailma, mille kaudu sai kuulda Ameerika ja Briti staare samal ajal kui põhjanaabrite enda artistid, muusikud ja koomikud said teleri ees istuvate tallinlaste kodudes tuttavaks kui pereliikmed.
Pikal tänaval paiknevas Tallinna vene muuseumis on aga jaanuarikuu lõpust avatud Tanja Muravskaja näitus „Hingelähedane sõna”. Väljapanek on vene keelt kõnelevate eesti inimeste sõnade atlas, mis peegeldab mitmeid Eesti ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse. See ainulaadne aja ja kultuuri jälg on jäädvustatud Eesti vene kogukonna emakeeles ja on kõige ilmekamaks eestivene identiteedi väljundiks.
Näituse kuraator ja kunstnik Tanja Muravskaja: “Terve eelmise aasta kestnud muuseumi ja muuseumisõprade koostöö jooksul sai kogutud enam kui sada kõige tähendusrikkamat sõna. Mitmed üldise tähendusega sõnad kordusid, tõestades ühiseid inimlikke väärtusi. Oli ka palju avastusi, uusi harjumatuid sõnu kui Eesti kultuurilise, rahvusliku ja keelelise mitmekesisuse tõeneid.” ‘
Lisaks Muravskaja enda teostele on väljapanekul esindatud Alexei Gordini, Kuzja Zverevi, Ilja Kabakovi, Sandra Kosortova, Raul Meele, Boriss Uvarovi ja Evi Pärna looming. Ühe näituse osa moodustab kogutud sõnadel ja nendega seotud lugudel põhinev installatsioon. Väikses saalis saab aga näha Eestiga seotud kunstnike teoseid.
Rohkem ideid näitusekülastusteks nii Tallinnas, Tartus kui ka kaugemal leiad NOBA kunstikaardilt.
